Uksed valla...

Hehh, küll ma teen nödinud nägu, kui sõberblogid vana kirje ette viskavad... Ise aga suht-suht laisaks muutunud.. No mis teha...

Meil on täna avatud uste päev. Kodanikud olid oodatud kl 12 tornikella mängu kuulama ja siis linnapea juurde küsimusi esitama. Edasi oli võimalik valida endale ametnik ja tema jutule hiilida, aga minu juures käisid vaid mõned lapsekesd küsimas, mis on mu "lemmikharidus", millele ma keeldusin vastamast... Hiljem selgus, et nad tahtsid teada, mis on mu lemmikharrastus:-)) Siis uurisid nad mu lemmiklille jm, mida tore pr. Eeva oli neil palunud välja selgitada... Intiimseks asi ei läinud.

.

Küll käis aga hommikul mu kallis Töll avatud uksest sisse ja tegi minust pildi... Sellise kelmika... Proovin selle nüüd siia üles panna, kas õnnestub, no seda ei tea...

No see pilt, läks nüüd küll sinna, kuhu ise tahtis, aga vähemalt läks... Kuulsin hommikul eakamatelt kolleegidelt, et kodanikupäeval peaks ikka kraenurgad sirgu olema, aga noh... kes teab, mis valu neid vaevas...

Hirmsat tormi lubatakse taaskord Eestimaa pinnale. Meil metsas on juba vesi varutud, sest elektrivooluga on teatavasti sellised lood, et kui telekas öeldakse sõna torm, on meil pimedus ja vaikus majas... mis siis, et räägiti möödundtalvisest rajupuhangust. Tundlik teema ühesõnaga.

Sõber jõudis Austraaliasse kohale. Kirjutas, et sooja 29 kraadi ja niiskevõitu... Puhh, tulgu siia ja saab teada, mida niiskus tähendab. Loodetavasti läheb tal seal kenasti!

Poisid on lahedad. Rasmuse ülesajamine on järjest raskem, ma loodan, et kella keeramine mõjub selles suhtes kuidagi rõõmustavamalt ja teeb silmaluukide avanemise vähem vaevaliseks. Eile ütlesin, et kutsun kraana, juba helistasingi kraanajuhile ja andsin teada, et meil on üks palja pepuga laps vaja emme autosse tõsta, tegin katuseakna lahti anna aga minna... Siis tuli rong, mu päästja. ütlesin, et nüüd kraana tulemas ja läheb tõstmiseks... Kutt oli minutiga voodist väljas, riides ja ma pidin kraanajuhile kõne võtma, et mingu aga rahus tagasi;-))

Täna hommikul siis läksin tormihoiatusega ja ütlesin, et meil on kohe vaja minna ja tee üle kontrollida, et ega öine tuul ole mõnda puud ette murdnud... Saime ka valutult kodunt minema, Karlutt ainult kurvastas, et ühtegi puud ei olnudki tee peal! Eks õhtul otsime uuesti:-)).

Nädalavahetus tõotab tulla tore... Homse päeva vedeleme kodus, ravutseme Kaalu köhajääke, pühapäeval ootamas jalakeerutus Töllu kaenlas ja kui hästi läheb, siis ka väike trehvunks klassiõdedega.... Eks paistab...

Mu kutsik pandi ketti, et hulgub ringi ja kiusab kodanikke... Nii kurb... Nüüd pean endale selle aja leidma, et teda ikka metsa jooksma viia... Hmmm, hea põhjus endale uusi dresse nuiata, sest koeraga metsa minemiseks on kindlasti vaja vingeid kiledresse, mis tuult peavad... Muidu ei saagi üldse minna!! Ja uued botased oleks ka vajalikud... hmmmm....

Muideks, kes kutsikaid tahab, see läheb ja valib sellelt lingilt endale sobiliku välja:

http://www.hot.ee/kiharakoer/koduotsimiskuulutus.doc mõnel on küll juba soovija olemas, aga kiibistatud-vaktsineeritud-ussitatud on kõik...

Mis veel... Kodune elu on natuke paremaks muutunud... Moor on elu paratamatustega leppinud ja rabab usinalt edasi, et ainult meespere rahul ja õnnelik oleks... Naise õnn on mehe õnn;-) Mis siis, et temakesel diagnoositud viimasel piiril rauavaegusaneemia ta varsti hauda saadab... Naisi on ju maailmas veel...

Tormlevat sügist, kallid kaasmaalased...

PS Kets sai talveketsid alla:-))