Thursday, March 26, 2009

Poiste mängud...

Rass: emme-issi, me tegime täna lasteaias munapiiksu! Ma tegin teistele ja tesised tegid mulle ka! (ise väga elevil)

Emme: Misasja? Kuule, aga nii ei ole õige küll teha, siis ei sünni pärast lapsi!

Rass (vaatab emmet kui hullu): Kuule, mehed ju ei sünnita ometigi!!

Emme: ääää ja öööö, et no aga need meeste seemned ei hakka siis naiste sees kasvama pärast.

Rass: mismoodi?!

Emme: ääää ja ööö (ootab Töllilt abi, aga see aint itsitab!) No vaata, kui poisid kasvavad suureks ja hakkavad mõnda naist armastama, aga poisil on munad ära piiksutatud, siis nende naise kõhus ei hakka titad kasvama.

Rass: ahsoo!!

Ja korras. Pääsesin seekord põhjalikumast jutust. Päris naljakas. Aga kas poistel on siis nii hirmsasti vaja selliseid mänge mängida??

Tuesday, March 24, 2009

Aastaring

on saanud täis ajast, mil lastekodus alustasin. Oleks ehk aeg väike kokkuvõte teha...
Algus oli ikka üsna raske. Töötajatest olid osadel väga suured ootused, teistel jälle skepsis näpus (ja ei ole siiani kõigil kadunud).
Tuli teha arenguvestlused kõigi töötajatega, et selgitada välja varjatud ressursse ja saada rohkem infot.
Sain anonüümkirja loeteluga tegemata töödest kolmandal töönädalal.
Koondamine.
Verandaprojekti kirjutamine ja raha saamine.
Detailplaneeringute algatamine, muinsuskaitse, tervisekaitse, keskkonnakaitse, tööinspektsioon, päästeamet, dokumendiaudit jne.
Lastele uued madratsid, pesemistingimused, üritused, kokaring ja kunstiring, valgustuse parandamine, kuivatuskapid ja mööbel, pesumajainventar, netinurk, arhiivikorraldus jne.
Ja ongi aasta täis saanud. Enam ei keera auto hommikuti linnavalitsuse poole.... Lapsed jooksevad kõik kallistama ja poevad sülle, kui aga saavad. Ja ma ei tahaks töötada mitte kusagil mujal:) Mis siis, et toimikuid lugedes läheb süda pahaks ja nutt tuleb peale - ma ei pea neid siis edasi lugema! Ja mis siis, et üks mutt on kurja keele ja mürgise ütlemisega - see on tema elu ja tema mürk.
Mis ees tulemas - no eks verandaprojekt tuleb õnneliku lõpuni vedada. Mööbel sisse saada ja vaadata, et ruumid hakkavad oma ülesandeid täitma. Ja siis on meil veel 2 verandat, mida soojustada/sisustada, ei tea, kust sinna raha saada?
Uute majade ehitus tuleb käima saada ja seda veel sel aastal. Aga kahjuks on endal väga vähe ära teha, hetkel on minu pool tehtud ja saan vaid mõnel hetkel teemat päevakajalisemaks tõstatada.
Dokumentatsioon - ei ole ikka veel päris korras, aga küllap ta ükskord saab:)
Millest olen puudust tundunud? Eks ikka tugevast toest - nii tahaks, et keegi kuulaks ja ütleks, kuskohas mõte sõlme läheb, laseks verbaliseerida need uitmõtted, millest lõpuks peab saama seisukoht ja otsus. Olen sõpru kuritarvitanud ja neile seda sodi kaela veeretanud, aga see pole õige... Oma Kodus on sõna "lastekodu" muutunud tabuks, parem, kui seda üldse üle huulte ei too ja blogosfäär ei ole koht, kuhu kõike panna... Vahel podisen linnas kõndides oma valusaid mõtteid või pistan killukese kuhugi, kust teised ei saagi aru saada, aga küllap tulen toime ja leian koha, kus hautada:))
Päikest ja ilusat kevadet!
Moor, kes on ehk õpipoisist selliks saanud:)

Monday, March 23, 2009

7 tõde tänasel õhtul

1. Mõned valikud tunduvad väga valed, kuid kõigel on põhjus.
2. Kahetsesin ühel õhtul, et juuksed maha lõikasin.
3. Loen liiga vähe raamatuid.
4. Armastan oma lapsi ja kodu.
5. Peidan pealiskaudsust ajapuuduse taha.
6. Kardan öelda tõde, kui see kuulajale haiget teeb.
7. Igatsen lennata...

Thursday, March 19, 2009

Hmmm

miks ma siis ei kirjuta?
Sest olen väga vähe tööl ja kodus ei ole arvutit, või vähemalt netti mitte...
Miks ma vähe tööl olen?
Sest käisin koolitusel ja siis nüüd ravutsen lapsi... Mingi jäledamat sorti palavikuviirus, mis tuleb ja läheb ja käib ühelt lapselt teisele... Ja kui mees on majas töötu, siis võtab omatigi tema naine sinise lehe, et nende ühiste laste eest hoolitseda eksole.
No ja siis ma poputan neid kodus ja loen vahepeal ja mõtlen koristamisest:) Täna jõudsin ikka tegudeni ka juba.
Rasmus sai oma toa:)
Poiss on sellest nii pikalt juba rääkinud (Kaarel segavat teda õhtuti ja laulvat liiga kõva häälega) ja kuna sügisel hakkab koolitarkuse taganõudmine ka peale, siis sai täna mööbeldatud. Poisid nüüd üleval korral eri tubades ja vanakesed all endises jonnitoas. Andis seda mööblit alles tirida. No ja raamatute ümbertõstmine on äärmiselt kurnav tegevus - tahaks ju mõne vana armsaga voodisse pugeda, mitte teda tagasi riiulisse pista, onju?!
Miks ma siis ise mööbeldan ja Tölli appi ei oota?
No kogemustest lähtuvalt tean, et tema oskab alati teotahet pidurdada ja rõõmsat lusti maatasa trampida. Sellised kuldsed laused nagu "oled Sa ikka kindel, et Sa tead, mida teed?" või veel parem "mitte keegi ei pane voodit akna alla/raamatuid elutuppa/lillllli vannnnnnituppa jne". Muidugi, mis see minu asi on, et see mittekeegi nii heade ideede peale ei tule, aga kuidagi pidurdavalt mõjub see ikkagi...
Tööl käib tihe verandadeehitus ja no mulle tegelikult ikka ei meeldi mehi kamandada. Mulle meeldiks, kui nad teaksid, kuidas asjad peavad olema ja et nende teadmine ühtiks minu teadmisega ja kõik saaks tehtud. Nüüd aga pean ennast kogu aeg harima - mis asjad on kaetud tööd? Kas kinni kaetud või üle kaetud ehk kaetatud hoopiski? Ja siis seletama, et nad ikka ei ole päris hästi aru saanud jne. No põnev on ikka ka.
Ja nüüd tulevad meile uued lapsed ja selle ettekäändega sain ennast metsast välja asjatatud. Ehh, homme lubas ka armas Eda lõunaks krõllide juurde tulla, et saaksin külalisi vastu võtta.
Ahjaa, esimene lollike lumikelluke on ka ennast mullast välja ajanud:) Ja õiegi suutnud hangede keskel sünnitada... Ime, eksole! Puhas ja lootusrikas - kevad on teel...

Thursday, March 12, 2009

Kultuurist

Raud/Salleri kontsert Viljandi Pärimusmuusika Aidas - naersin nii nagu kaua pole naernud...
Ürgmees Vanemuise väikesel laval - vaatasin ja imestasin kui palju ürgmehelikke jooni endas nägin - ei taha poodelda, ei taha koristada, ei taha ainult anda, tahan jätta riided vannitoapõrandale...
Savoy ball Vanemuise suurel laval - elu, pettuste virrvarr... Lõbus ja kena valsimuusika, mille järgi oleks isegi tahtnud printsiga keerelda, kaunis kleit lehvimas... Polnud ei kleiti, ei printsi...
Loen poistele Sirlit, Siimu ja saladusi... Lisaks Lendavat ja pr. Kaarnat (ma ei oska linki panna)... Peegeldumine ja peeglitagune maailm, see mis paistab eemalt ja milliseks muutub pilt lähemal silmitsemisel... Kus on minu nähtamatu uks, millest väljudes põsed õhetaks ja oleks jaksu/oskust olla hea ja lahke ja ilus....
Töö, valikud, pealinn, kohtumine sõbraga, laimikook... Ja mõtisklusi enesest enese üle...
Lapsed aga räägivad:
Sõidame mööda metsateed koju, raadio käib Uuno lainel.
Kaarel: emme, kui me oleks vanad mehed, siis me kuulaksime Star FMi.
E: aa, kas vanad mehed siis kuulavad seda?
K: jah, seda nad teevad.
E: aga mida siis noored mehed kuulavad?
K: Uuno raadiot muidugi!
(Selgituseks siis niipalju, et Star FM on Rasmuse, varsti 7 aastaseks saava poisi lemmikraadio, ju ta on siis 5 aastase Kaarli jaoks see "vana" mees:)
Kaarel on pahas tujus: Kui Sa mulle kohe süüa ei anna, siis ma lõhun vanni ära ja maja ja seinad kõik löön puruks.
Emme: No tead, siis mul ei jää küll muud üle, kui politsei kutsuda ja lasta Sind vandaalitsemise eest kinni pidada.
K: Sa mõtled, et mind pannakse siis vangi või?
E: pannakse jah, kui Sa laamendad ja lõhud.
K mõtleb ja teatab: Lapsi ei panda vangi, lapsed pannakse nurka!
Emme, kas Sa tead, mis on maailma kõige suurem number?
ei tea, äkki mustmiljon?
Kaarel: ei, selle numbri nimi on vingerpuss!