Aktuaalne

Juhised, kuidas anda kassile tabletti
1. Võtke kass kindlalt kätte. Asetage tema pea oma küünarnukile, täpselt nagu hakkaksite lapsele lutipudelit andma. Ümisege rahustavalt: "Tubli kiisu..." Pillake tablett kassile suhu.

2. Tooge kass laelambi otsast ja tablett diivani alt ära.

3. Kasutage sama protseduuri nagu p.1, aga hoidke kassi esikäppasid vasaku käega ja tagakäppasid parema küünarnukiga kinni. Pistke tablett kassile parema käe nimetissõrmega suhu.

4. Tooge kass voodi alt ära. Võtke pudelist uus tablett. Pange vastu kiusatusele võtta uus kass.

5. Toimige jälle nagu p.1, aga kui kass on teil kindlalt haardes, istuge tooli servale, toetage oma rindkere kassi peale, tõstke oma parem käsi vasaku küünarnuki juurde, avage kassi suu ülalõua kergitamise teel ja pistke tablett sisse — kähku! Kuna teie pea on põlvede vahele surutud, siis te ei näe, mida teete. Vahet pole.

6. Jätke kass kardina külge rippuma ja tablett endale juustesse.

7. Kui te olete naine, siis nutke üks tubli peatäis. Kui te olete mees, siis nutke üks tubli peatäis.

8. Nüüd võtke ennast kokku. Kes siin lõppude lõpuks peremees on? Tooge kass ja tablett. Võttes sisse asendi 1, öelge karmilt: "Kes siin lõppude lõpuks peremees on?" Avage kassi suu, võtke tablett ja... ups.

9. Sellest ei tule midagi välja, eks ju? Istuge maha ja mõelge. Ahhaa!

10. Komberdage pesukapi juurde. Tulge tagasi suure rannalinaga. Laotage lina põrandale.

11. Tooge köögilaua pealt kass ja lillepotist tablett.

12. Asetage kass linale ühe otsa lähedale nii, et tema pea ulatuks üle lina pikema serva.

13. Suruge kassi esimesed ja tagumised käpad tema kõhu vastu. Ärge andke järele kiusatusele kass laiaks litsuda.

14. Keerake kass lina sisse. Tehke kiiresti, aeg ja tabletid ei oota!

15. Võtke asend 1. Suruge kassi lõuad laiali.

16. Pistke tablett kassile suhu ja lükake kergelt sõrmega takka. Voila!

17. Tõmmake tolmuimejaga (kassi) karvad kokku. Plaasterdage (enda) haavad.

18. Võtke kaks tabletti aspiriini ja heitke pikali.

Tita...

Meie väike kassipoeg Milti... Leidlaps, kes oma mängude ja pugemistega juba suvel meeli ergutas.

Kadus ära ühel päeval. Kolmandal oli tagasi trepile ilmunud.

Värises, tuikus, pea liikus küljelt külejele nii tugevalt, et limpsida ega pala haarata ei saanud. Kõndimine oli enam kui vaevaline.

Hirm hakkas, polnud midagi sellist iial näinud. Ta nimi oleks võinud olla KAOS.

Süles hoides ja pead fikseerides sai pisut süüa, aga liiga vähe, vaatasin, et hakkab käest libisema see hingeke.

Meie piirkonna loomatohtrid Lüüdik & Kalja OÜ. Mees ja naine. Kõne kl 9.32 naise telefonile, aga vastab mees*: ei, täna ei saa, jah, ma tean, et reede, aga kõik ajad on täis, juba niigi oleme vahele võtnud ja kauem lahti.

Aga ta sureb äkki ära...

mees: heaküll, ma räägin teise arstiga. OK, tooge kl 10, jääb mõneks tunniks jälgimisele.

Tööl, vaja kassikohvrit, poes ei ole, apteegis saba, kl 10 on tööl koosolek, saan kohvri, koju, kass, kliinikusse, teel kõned tööle, alustagu teised külalistega...

Loomaarst - oi-oi-oi, mis toimub! Mis tal juhtus? Prognoos väga halb, aga ei ütle midagi, kohtume kl 13.30 uuesti.

Pisar, tööö, kohtumised, töö, kliinik.

LoomaArst - pole midagi sellist näinud, lisaports ussirohtu, tilgutid, vitamiinisüst...

Teadvus - ei panda magama!!! Pisar...

Koju - poputamine, toidad süles, gramm grammi haaval, tilk piima, sooja, aitad potile, hoiad kinni, et ei kukuks maha, kraabid ise liiva peale... Loomake väriseb, tudiseb, halab, aga ainult põrandal... Süles nurrub, tänulikult, õnnelikult...

Kaks päeva hiljem... Tuigerdab ikka, aga kaos on kadunud, sööb ise, joob ise, asjad ajab ise korda. Kogu pere hallitab, teleriees istujal on Tita süles, diivanilt ja voodilt aitame Tita alla, õhtul paneme pessa tuttu ja välistame kõikvõimalikud kukkumiskohad... Trepp on barrikaadide taga... Meie Tita:)

Nädal hiljem LoomaArsti juures - ei süsti, ei muret, saame kiita ja hakkame edaspidi pikka aega prednisoloni rohtu võtma. Tõenäoliselt on Tita kaotanud osa või kogu oma nägemise... Põhjus teadmata. Hommikul püüdis kellegi varbaid maha murda... Pisar... mitte valust...

Jah... Nüüd on ta Tita... kas saab kunagi veel Miltiks, eks seda näitab aeg...

* naine tunnistas hiljem, et lasi mehel vastata, sest mees oskab paremini "EI" öelda. Ja oli rõõmus, et mitte seekord....