Miks merevesi on soolane?

Just seda küsis Rasmus minult mõne aja eest. Rääkisin midagi üsna umbmäärast ja küsisin geograafilt nõu. Ta ei teadnud, aga tegi lisatööd ja saatis allolev info... Aitäh, Kadri! Panen siia kirja, et kui kellegi lapsed küsivad, siis saate kohe oma tarkusega hiilata:))

Miks merevesi on soolane?
Vesi on suurepärane lahusti. Mitmesugused maakoore koostisse kuuluvad kivimid lahustuvad vees. Kuid isegi parimad lahustid suudavad lahustada ainult teatud koguse ainet. Maakoore koostisse kuuluvad silikaadid lahustuvad äärmiselt vähe. Maailmameri lahustab neist vaid tühise osa. Selle tulemusena kõva maakoor ei lahustugi, ükskõik kui palju meri seda ka ei uhuks. Maakoore mõned mittesilikaatsed komponendid võivad vees küllaltki suures koguses lahustuda, enne kui vesi neist küllastub. Nii näiteks on tavaline keedusool hästi lahustuv. Kui vesi on sulatanud niipalju soola kui ta seda suudab lahustada, siis tekib 35 %-line soolalahus.
Maakeral ei saa olla merd, mis koosneks üksnes puhtast veest; uhub ta ju välja ja lahustab maakoores sisalduvaid aineid ning seepärast sisaldab ka merevesi alati hulga lahustunud aineid. Kuna keedusool on üks kergemini lahustuvaid maakoore osi, siis pole midagi imestada, et merevesi on üsna soolane. Maakoores ei leidu küll nii palju soola, et küllastada kogu merevett. Kaalulises koguses sisaldab merevesi 3,45 % lahustunud aineid, millest 4/5 langeb keedusoola arvele. Kui me tõstaksime kogu maailmamere vee hiigelkatlasse ja keedaksime seda kuni vee täieliku aurustumiseni, siis jääks katla põhja 50 000 000 000 000 000 tonni tahket ainet, mis vees oli lahustunud olekus.Sellest piisaks, et katta 50 USA suurust territooriumi 2,5 km paksuse ainekihiga. Et sool moodustab sellest tahkest ainest 80 %, siis järelikult leidub merevees 40 000 000 000 000 000 tonni soola. Kuidas sai sool merevette? Kas oli see juba algusest peale soolane, kui tekkis Maa ja moodustus maailmameri? Või koosnes maailmameri esialgu magedast veest ja hakkas alles hiljem oma põhjast ja kallastest soola tasapisi välja lahustama? Või oli veel mingi kolmaski võimalus? Seda peame alles järele uurima.
Isaac Asimov "Seal kus lõpeb Maa" Tallinn, "Valgus" 1982

Situatsioon

Naine teeb lastele enne tuttuminekut võileibu, paneb kõrvale ka kohukesed ja arvab, et see on õhtuampsuks väga hea. Lapsed rahul.
Tuleb mees. Teatab: Ma planeerisin need kohukesed hoopis homseks!
Naine seletab lastele, et saate kohukesed homme, võtame täna hoopis jogurtit. Üks lastest saab kurjaks, aga lepib lõpuks peale veenmist ja selgitustööd.
Mees ütleb seejärel: Sa võid need ju neile täna ka anda, kui homseks uued ostad.
Naine ei hakka lapsi veenma, et jogurti asemel võib ikkagi kohukest saada...

Mida nad küll tunnevad? Ja miks?