lasti mind tööle, sest olen paar kuud tagasi miski 50 kroonise jama korraldanud ja nüüd siis avastati ja pean kusagilt mingi kviitungi välja munema, eks näis, kuidas see mul ka õnnestub!!
Rassil jalg endiselt kipsis, Karlutil homme adenpoidikaksamine, kodus elekter tagasi ja seoses sellega mugavus missugune!!
Mo kallis kaasa käis paar päeva Pärnus "tööd" tegemas... No mis seals ikka, eks meestel ikka on vaja aeg-ajalt tööd kah teha! Sealt naastes oli tal aga üllatusi varuks... Kui ma viimased 3 nädalat olen elanud lootuse najal, et 4. sept lähen tööle ja saan normaalse täiskasvanuna eksisteerida (lapsel võetakse kips ära ja teda pole vaja enam tõsta, seega saaks issi koju jääda!!), siis nüüd olla Tõnn puugihaiguse kütkeis (kiiret paranemist talle) ja keegi teine putkavat väljamaale ja Töllu ülemus tahab teda tööl näha! Lahe, minu väike ja vähetähtis töökoht ei ole midagi väärt, seega võin küll 5 nädalat järjepanu kodus olla... Ja see, et sel nädalal on sotsiaaltöötajate suvepäevad, läks Töllul kindlasti lihtsalt meelest ära, sest ükski armastav abikaasa ei võtaks ju oma naiselt võimalust minna ja meeldivas kollektiivis lõõgastuda, ega ju?!
Aga ma olen olnud ema-superkangelane ja saan seda veel olla... Ma ei olnud nõus variandiga, et mu äsjaopereeritud last hoiab varahommikul ema, siis isa, siis vanaema ja siis jälle ema... Töll nimetab seda küll kiusuks, aga ma arvan, et lapse taastumiseks on eelkõige vaja stabiilsust ja rahu. Kui mina seda talle ei paku, kes siis veel... Ilmselgelt isa mitte!!
Metsas võib ikka peast segi küll minna ja kunagi ma loen seda kaeblemist ja mõtlen, et oli siis vaja!!! Aga ju oli, hakkan nüüd uuesti kviitungi kallal punnitama!!!
