Wednesday, August 2, 2006

Kannibalismist ja muust...

Panin üles sildi, et vihkan kannibale! Kohe kirjas sõps ja küsis, miks ma nii rassistlik olen;-)
Ei ole, inimsööjaid leidub igast rassist, ma arvan vähemalt nii.
Eile püüdis lasteaias üks vägagi europiidne noorsand mu väiksemat poega ära süüa. Alustas mõnusast pehmest põsetükist! Läks väga-väga napilt mööda see tüki väljasaamine ja põse augustamine... Sel korral! Vabandamas käis neli erinevat aiatöötajat, mulle ei teatatud asjaloost midagi, nägin oma näritud last õhtul talle järele minnes... Arvamused jagunesid kaheks: 2-3 aastased hammustavadki! Versioon 2 - meile öeldi, et see laps on erivajadustega, aga ei teadnud, milles need seisnevad! Kört-pärtel ja veel natuke sõnu, kas minu laps on siis mingi teiste agressiivsuse väljaselgitamise mõõdupuu või?!
Küsisin hommikul juhataja kohta, ei tea, kas teda polnud päriselt ka majas või taheti lihtsalt aega võita...
Igatahes helistas siis juhataja mulle suhteliselt ründaval toonil mobiilile ja tahtis teada, mis mul mureks... Ei, ma ei saavat ise kuidagi ära hoida, et mu last aias ei sandistataks, nemad peavad kõik tulijad olenemata nende käitumisest vastu võtma jne. Et ma võin ju kaebuse esitada, aga...
No mida ma kaeban, nõuan juurdlust ja hammustaja vangipanekut või?? Ma olen siin mõelnud, et kui ma sinise näo ja suurte hambajälgedega lapse aeda viiksin, oleksid aiatöötajad kohustatud sotsiaaltöötajale teatama (vähemalt teoreetiliselt), et mis seal peres toimub! Kui ma oma lapse sellisena aiast kätte saan, füüsiliselt haige ja psüühiliselt traumeerituna, pole mul mitte kuhugi pöörduda...
Ja kuidas ma teen oma lastele selgeks, et vägivald on paha ja ei aita... Kui nad näevad, et teiste käest asjade endale saamiseks on parim viis neil nina otsast näksata! Töll ütleski Rassule, et kui veel näed, et keegi vennat kiusab, siis anna tutakas ära! No on alles peadagoogika... Ma tõesti ei taha ise mõne aja pärast olla see, kes vabandama läheb, kui mu laps on mõnel kaaslasel kulmu rulli löönud või ta kannist tüki endale õhtusöögiks varunud!
Ma tunnen, et olen abitu, kaitsetu, mures oma lapse turvalisuse pärast ja hirmul, et laps hakkab mind vihkama, kui teda endiselt lasteaia toreduses veenda püüan. Tegu ju sulaselge valskusega!!
Uhhhhhh! Nüüd sai kaelast ära, määrin lapsele kreemi näole ja välised haavad taanduvad ilmselt paari nädalaga, mis sisemistest saab... Eks paistab!
Kallis Kudzu!! Ole tubli-tubli-tubli!!! Ma ikka loodan imelist sünnipäevakinki saada! Ma ei oska öelda, kui valus mul on Sinu mure pärast!! Jõudu!

No comments: