Sammud

P - 9017
L-31752 (Maijooks ja Tallinnas jalgsi liiklemine)
R-20464
N-10782
K-19242
T-10150
E-4004 (no juhtub)

KOKKU 105 411. Kui ma nüüd õigesti arvutasin, suured numbrid ei ole mulle hingelähedased. Super!

Maijooks oli vahva - seltskond hea, ilm muutlik, rongisõit tore.
Eile oli Hoolekojaga kanuumatk-loovusring. Väga-väga vahva hoolimata rahest, selle aasta esimesest äikesest ja porisevast paadikaaslasest:) Loodan, et ka osalejad rahule jäid.

Naine nagu traktor....

G. ütles, et varsti muutun selliseks... naiseks nagu traktor - künnan ja külvan ja teen ise kõike ja suudan kõike jne.

Aga ma ju ei taha! Traktorid ajavad hirmu nahka, teevad koledat häält ja noh, haisevad ka halvasti... Ja no ENAMUS tänapäeva meestest ei oska sellega

Kui, siis oleksin nõus olema selline armas väike roosa traktor, mis teeb nurruvat häält (sekka ehk mõni pisike turtsatus ja vaikne podin) ja kütuseks on headus, soojus, armastus, rahu, tunnustus ja hoolimine.

Kas ma ise suudan seda kõike teistele pakkuda, mida endale osaks saada loodan.... Küllap ma suudan...

Aga vahepeal on lihtsalt kurb ja raske. Kui õhtul lastega köögis toimetades hakkab pilk värava poole volksuma.... Et kas kaasa tuleb juba? Puhtast harjumusest.... Ja kui lapsed räägivad emmest ja issist... Ja kui peab lastele rääkima, et issi teeb kogu aeg nii palju tööd... Ja no ma ei tea, mis tuleb...

Mu eesmärgiks ei ole ju tegelikult saada kiire lahutus ja joosta pea seljas kuhu iganes... Traktori panevad käima muud asjad... Kui need asjad olemas oleks, siis saaks traktor kraavist välja... No mida iganes, olen täna vihmases tujus, vaatan sügavamale kui vaja oleks... Olge paid!

Sammud

P -27535 (senine rekord. ämma juures kive korjamas)
L-5624
R-8862
N-3639 (no ei jaksanud!)
K-25327
T-9115
E-6710
Kokku 86812 sammu nädalaga. Kuidagi ebastabiilne on see kõver... Keskmine tuleb küll üle 10000 päevas, aga noh... Igatahes on tore, et Kerli ka minuga vahel kõnnib:)

Harjutusi iseseisvaks eluks....

See on siis mu praeguse eluperioodi teema. Millega siis hakkama olen saanud?

- ruloode ülespanek (kusjuures Töll on ilmselt osa asju välja kolinud, trelli nende hulgas ja pidin kõike tegema käsitsi... TEADES, et on ka lihtsam võimalus.... Korra lõin naela liiga sügavale seina (sest naelaga saab augu ette toksida, et kruvi lihtsamalt läheks;) ja siis oli jube jama seda seinast välja saada.... No jah, lõbus....)

- öökapi tükkidest kokkupanek.... Ühed kruvid ajasin väiksematega sassi (sest need olid niiiiiii sarnased) ja tagumise seina pisikesed naelad lõin mõned kõveraks ja mõned valesse kohta, aga kapp on koos ja sahtlid liiguvad:)

- peenrapiirde paigaldamine... loon tare ümber peenart, sest seal on ainumas koht, kuhu üleujutus ei ulatu ja saan mööda aeda pillutet peenrad ühte kohta koondada. Natuke on viltu ja kõver, aga ehhh, enda tehtud vähemalt!

- abi palumine... Palusin Tölli appi, kui jamaks läks ja neid väikseid naelu kätte ei saanud. Tuli ka...

Ees seisab ka rida asju:

- kasvuhoone kõpitsemine,

- kompostikasti loomine,

- kardinate õmblemine,

- kaevupiirde meisterdamine,

- suurte kivide veeretamine (nagu Suve filmis, aga pileteid ei müü!!)

- eneseusu taastamine ja pilgu tulevikku suunamine (kuidas, seda veel ei tea:)

Üldiselt on siis lood sellised, et Kasteheinal puhuvad nukrad tuuled. Mitte küll vihased tormid - sellised lootusetud uhked pigem...

Töll lubas ära kolima hakata siis, kui Viinamärdi maja juurde kaevu valmis saab. Nii kuu aja pärast. Selle aja jooksul loodab uue naise ka leida. Lastega kohtumistest arvas, et äkki tema ikka igal teisel nädalavahetusel ei saa või ei taha nendega kohtuda ja kuna mina olen lastele põhjustatavas traumas süüdi, siis pean ise seda neile seletama ja nendega toime tulema.... Näis, mis saab... Kui enne arvasin, et võiksime mõnda head terapeuti külastades proovida suhet reele tagasi saada, siis peale seda juttu ei usu, et sellel mõtet oleks. Küll leian ehk ise selle hetke ja selle inimese, kes aitaks riismed kokku panna ja rahus edasi kulgeda...

Ja ma usun, et tal on raske ja valus ja tunneb ennast halvasti ja mida iganes.... Aga mina ei saa ju teda aidata, eriti kui ta ei räägi...

Ähhhh, olge tublid ja järgmise korrani....