Tuesday, September 27, 2011

Bambi

Kui ma peale öist Oslost tulekut üritasin keset päeva nina patja suruda ning teki all roosalt uinuda... Kuulsin korraga hüüdu:
Emme, emme, Jemma on Kusti maha murdnud ja püüab teda lõhki rebida!

Mida???!!! Jooks tulistjalu öue, Jemma pruunist puntrast eemale ja siis sain vist esimest korda hingata...

See oli kitsepojakene, väike vasikas... Pea aialippide vahelt läbi suskand ja lõksus mis lõksus... Eks ma siis jooksin natuke kui peata kana ringi, püüdsin küünte ja hammastega aialippe lahti kangutada, kuni tuli pähe helistada Raulile, kes OLIGI kodus ja lendas kang kaenlas kohale kui tuul... Samal ajal, kui Raul tuulena tuhises, ütles Kaarel mulle, et Emme, kätega ei jaksa, võta haamer või mingi selline asi ja proovi siis seda aialippi ära võtta...

Päris mõistlik, nii saigi tehtud ja kui abivägi kohale jõudis, jäi talle austav ülesanne Bambi aiaaugust välja sikutada ja metsa poole lükata. No aia parandamine siiski ka:-))

Kitseke ei läinud aga kaugele vaid heitis sinnasamasse murule maha. Hoidsin lapsed ja loomad temast eemale ja mõne tunni pärast võtsin kõne 1313 keskkonnainspektsiooni.

No nad ütlesid, et ei tohi toita ega puutuda ja kui hommikuks läinud ei ole, siis helistaks ühel numbril.

Õhtu jõudis, öö saabus ja kitseke ikka pikutas meil aia ääres. No ma ei lubanud teda sinna jätta ja nii hiilisime koos Tölliga taskulambid hambus kitse "päästma" - paigutasime ta ööseks küülikuaedikusse, mis on meil ju päris suur ja avar. Töll küll muretses natuke Küüliku vaimse tervise pärast, et mis siis küll saab, kui kitsehakatis ta kõrval sureb. Öösel hakkas mindki painama mõte verejanulisest tuttsabast, kes kitse näksima hakkab...

Hommikul oli aga kits elus, aga kõndida ikka ei tahtnud. Helistasin siis saadud numbrile
- Nigula LKA - ei, meie ei tegele selliste loomadega, helistage Elistverre!
- Elistvere loomapar - jah, meil on vabu aedikuid küll, aga üle me teda ei vaata ja transporti ei korralda. Helistage uuesti 1313.
- 1313 - no jah, aga ega meie ka ei tegele, vaadake, et tal on süüa ja juua ja helistage piirkondlikule keskkonnaametnikule, Toomasele.
- Toomas - ei, meie selliste asjadega ei tegele, helistage kohalikule jahiseltsile.
- jahiselts - teate, sellisest asjast peaks meile ikkagi linnavalitsusest kõne tulema, kes selle eest maksab jne, meil pole linnaga lepingut ega midagi, kuigi nad lubasid selle saata.

Selleks ajaks olin kogu lugu otsast peale rääkinud juba üsna mitu korda, eksole:) Küsisin siis jäägrionu käest, et kas ma pean siis helistama linna, et nad helistaksid teile ja paluksid teil mulle helistada? No see vist tõi muige teiselepoole toru ja lubaduse, et nad tulevad vaatama.

Tulid ka, võtsid Bambi kaasa ja ma ei tea, kuhu nad ta viisid, Elistverre või vorstivabrikusse... Võin ju loota esimest, mis iganes tegelikult sellest kitsetitast sai...

Kogemus eestipärasest asjaajamisest ja kohtumine looduse ja inimeste tegevuse vahel... On, mida mõelda....