Sunday, June 25, 2006

Moor metsast väljas;-)

Oi kus oli jaanipäev... Ja kus sadas vihma... Päike käis just niipalju väljas, et ülemaakeraline vikerkaar luua...

Käpsid oli kohal ja Kaido ka... Indiaanisugemetega kasteheina-saun oli öösel täiesti erakordne ja eemalt vaadates kindlasti ka müstiline... Ronivad koopast välja miskid tontlikud aurukogud, kel pole ei tegu ega nägu ja plärtsatavad sulpsuga tiigivette, ohivad ja ruigavad seal suurest mõnust ja siis keksivad lõkketule ümber aru pidama, kas protseduuri korrata või mitte... Väga lahe, loodetavasti jääb see koobas üles vähemalt uusaastani... Kui tulvavesi minema ei vii...

Pr. Käpsi ettepanekute ja superkokkade ahvatleval eeskujul sai grillitud banaane beekoniga... Väga huvitav kooslus, ja mitte üldsegi paha!! Vardasai oli laste hulgas vähemalt popim, mitte küll need jupid, mida tõrvikuna särisemas nähti, aga noh... tegijal juhtub...

Ja kui see Käpsi-Kaarel ongi seline ladna sell, siis on ikka tore küll... Selliseid võiks kaks korraga kah olla!! Ei tee häält, ei vaja pidevat käehoidmist... Igati asjalik ja arukas ja iseseisev tüüp... Juba mõnekuuselt... Peaks Helpsi vist hoiatama, et ärgu kiindugu midagi, varsti laseb kutt mingi kahtlase lehtsabaga jalga ja asi mutt!

Igatahes oleme nüüd Vasalemmas ja külastame Harjumaiseid sõpru... Ja ülestõus on alanud, seega lähen emmema!! Paari päeva pärast tuleme koju ka!!!

Tuesday, June 20, 2006

Suveloba

Kodus on ka hea... Väga hea... Täna öösel magasin üle mitme aja kui kott, koeraksed ajasid une vahepeal minema, aga siis tuli see hoobilt tagasi ja vastu hommikut hakkasin juba vähegi sündsat aega ootama, et tõusta ja pesta lõusta... Meil ongi mõned sellised "peresalmid", mis on valdavalt abikaasapoolsest päritoluperest tulnud, näiteks:
aeg on tõusta, pesta lõusta;
*****
miks magate nii kaua,
ei tõuse ülese,
ei kuule kuke laulu,
ei lähe pissile; (seda lauldakse marsitaktis)
**********
Ära ole vihane, minu väike tihane...
*
Ja see viimane viibki mossunäo minema, enamasti vähemalt!!!
*
Hommik oli aga äärmiselt kaunis, hein kastene, õhk karge... Valmistasin siis perele ärkamiserõõmuks rabarberikisselli ja ümisesin niisama ringi... Võrratu hommik! See aeg ise-enda jaoks on viimastel aastatel olnud tõeline luksus, nüüd on seda tänu lastesõbralikule kaasale ja "suurtele" lastele juba võimalik aegajalt leida, tänu vahepealsele mõõnaseisule oskan hinnata iga minutit (mitte küll alati sihtotstarbeliselt kasutada, aga kes tuleb ütlema, mis on hetkel otstarbekas?) ja tunnen suurt rõõmu omaette olemisest, vaikusest, sisekõnest jne. Kodus juba tegevuse puuduse üle kurta ei saa...
*
Muruniitmiseks, mis võtab meie paaril hektaril ikka meeletu aja, on meie Töllil nüüd vennaga kahasse suurepärane pealistutav mänguasi!! Ja te eksite, kui arvate, et Moorikene ei püüdnud inimloomale selgeks teha, et nõudepesumasinat kasutame me aasta läbi (mitte kolm murust kuud) ja et see on odavam ka veel.... Ei, selle väite peale joosti hirmuga kohe poodi ja toodi traktor ära... ei, viidi venna juurde, sest tollel oli muru pikem.... Uhhh, kuidas ma ei salli kahasse asju!! Kes parandab, kes rohkem kasutab jne... Ei ole mõtet suhteid rikkuda... Eriti veel inimestega, kes kunagi meie toona kolmeliikmelist peret Tallinnasse ei saanud viia, sest nende Kassil (kenasti kassipuuris) oleks liiga kitsas hakanud.... No jah, elu on aga elu ja mehega vaielda, kui küssaks on mõni möirgav mänguasi.... nehh, mõtetu...
*
Jaanipäev tõotab aga vahva tulla! Käpapere laekub külla ja lapsed saavad madistada... Isakarule sai kunagi oma saunatust kurdetud ja nüüd ootan põnevusega, kuidas ja misugune arhitektuuripärl õuele kerkima hakkab:). Sõber Kaido lubas ka sattuda ja äkki astub veel keegi läbi.... Kasteheina väravad on jaaniööl valla ja ruumi jagub kõigile, kes teed tunnevad;-)) Kes ei tunne, tulgu lõhna peale! Lõhnab koogiselt, lihaselt, metsaselt, muruselt jne... Äkki saunaselt ka:--)))
*
Järgmised nädalad puhkan ja puhkan ja puhkan koos oma kahe krõlliga!! Loodetavasti vanimal ikka ei ole entsefaliiti, aga need tulemused saame alles neljapäeval... Uhhhh, ootamine on asi, mida ikka kõige raskem taluda on...
*
Võiks ju veel kiruda meditsiinisüsteemi ja arstide nappust esmaspäeva hommikul lastehaiglas... aga las ta olla!
*
Võiks ju kurta raskete otsuste üle, aga eks Moor ise need raskeks mõtleb, ei keegi teine...
*
Tahaks tänada blogiviiruse levitajaid... Olen saanud ise ka nakkuse edasi anda ja see on tore, jõudu uutele ja vanadele! Ootan uusi postitusi...
*
Kudzule veelkord mõnusat paisumist, see on nii armas!!
*
Perele, kes leinab... hoidke kokku!!

Tuesday, June 13, 2006

Santorini...

Kõiksepealt, ma juba eile kirjutasin sellest, aga siis läks progre hulluks ja sõi mu eepose ära... Täna samaväärset teksti kuulda on lootusetu, aga midagi saab ikka kirja pandud...
Seega, saar:
kivine, vulkaaniline, imesoe, tuuline, rahvarohke, rolleriküllane, huvitav, lahke, inimsõbralik, tagasi kutsuv...
Hotell: Andrease stuudio tuba nr 3, kesktänava ääres, vaade eeslitele, ka suurele kaljule, kõrvus pidev mootorimüra ööpäevaringselt (aga teisel päeval enam eriti ei märganudki), süüa ei anta, basseini ääres baar ja lamamistoolid, TV näitab kolme kohalikku kanalit...
Rand: must liiv, mõnus vesi, päike, Porto Castello juures tasuta toolid, mujal 5 juurikut 2 tk päevaks... Snorgeldada saab, aga ega superelamust ei saa, kes otsib Punast merd, see mingugi Egiptusesse...
Ekskursioonid: üks Embachipoolne, buss-laev- buss, vulkaanisaar ja väävlised kuumaveeallikad, külasaareke ja kõik... (miski linna vaatamine nüsiti sealt otsast maha)
Ise käisime läbi kõik nö linnakesed, ronisime üle suure kalju, otsisime üles punase ranna jne...
Toit: maitsev, saab hakkama 60 senti nägu (süües makarone) aga ka 16 juurikut nägu, süües kreeka salatit ja praadi värki... Superteenindus ja maitsvad toidud Vulcanos, mis asub rannapromenaadil, Portol pole ka viga... Odavam tänavatoit on pita cyros, miski liha ja salatiga paberisse keeratud pannkook...
Imelikud asjad: tomatid ja viinamarjad kasvavad sooja tuhataolise kuiva pinnase sees ja keegi neid ei kasta, vabapidamisel loomad...
Mitte väga meeldivad asjad: elektrikatkestused, Embachi reisikorraldus, hõõruvad jalanõud...
Imeilusad asjad: päike, kuuvalgus (veel ilusam kui päike), positiivsed inimesed, pagarionu, kes iial ei maga, õhtusöögid, "kalliskivid" rannal, käestkinni lonkimine mööga öist rannapromenaadi, päikeseloojang, päikesetõus pealpool pilvi jne
Unenäod: igal ööl nägin ma unes, et üks või mõlemad mu lastest on kadunud või kuhugi unustatud... Igal ööl alates saabumisest... Viimane öö enne äratulekut olin nad lasteaeda unustanud, läksime koos kaasaga järgi ja saime hullult sõimata, kell oli 19.45, aga seal oli veel terve kari tatiste ninadega lapsi.... Meie pesamuna hõikas " emme tuli!!!!"
Lapsed: esimene päev Lähtel, teisel päeval suure kluti streik ja mäss ja suhtekorraldus tõid vanaema Liivi kohale ja nad "päästeti".. Edasine nädal kulges siis kodus ja vanade juures, vahelduseks puugidraama ja antibiootikumid, lehtsabad, kes kavatsevad jätkuvalt meile kolida, sest mu vanem poeg on nii sarmikas... Igathes olid kõik elus ja terved, kui Moor lõpuks saabus ja tibusid üle lugema hakkas...
Kas läheks veel?: kasvõi kohe!! Ja lapsi võib sinna ka kaasa võtta!
Mis kodus ootas: põlvini, kohati nabani muru ja 7 masinatäit pesu... Ja tööleminek ja koerakesed ja noh, tare ikka ohkas kergendatult, kui nägi, et pererahvas ikka edukalt tagasi... Näis ütlevat, et no on siis vaja tuulduda kusagil, kui siingi on nii ilus... On küll, väga on ja nii tore oli...
Moor on nüüd väsinud ja saab aru, et seda ei saa iial sõnadesse panna, aga midagi ma vähemalt üritasin ja Moori jaoks on iga sõna taga terve lugu... Ja see lugu kestab ja on minus alatiseks, ma loodan...