Tere puhkus!

Olen jooksnud jalad rakku ja varbad villi, andnud üle töid ja tegemisi, vedanud murtud luudega vanainimesi, kes mu sõidustiili peale infarkti saanud... Söönud Metsatölliga lõunat, ostnud mett ja saunakulpi, kosmeetikume ja juukselullasid, lobisenud Heliisega ja kuulanud meeste muhedat vada, saanud teada, et mu silmi opereerida ei saa, sest läätsedes pole häda, mu silmad lihtalt ei oska vaadata... Nüüd lähen ja laulan ja jätan maha kõik töised mõtted ning teod!

Tulge siis ise ka külla:-))) Ja küll ma ka tulen;)

Kallid ja noh... kes teab, kas enne sügist netti näengi:-)))

Põrgulikult väsinud õnnelik Moor... Kes läheb ja hakkab tegema neid asju, mida tahab:-))))

Tantsija pimeduses

Oi taevas küll, kes sundis mind minema selle plaadikorvi juurde neid filme tuulama:)))

Eile õhtul siis lükkasime filmi käima, lapsed tudusid ja sai mõeldud, et tuleb tore õhtu tee ja filmielamusega...

Kui tuli rongitseen, siis ma juba nutsin... ja kui tuli tapmine, siis läksin ära, ma ei suutnud vaadata seda, mida teadsin/arvasin, edasi tulevat. See oli nii kohutav tunne - ja see on siis maailm, milles me elame!

Kusjuures olin kindel, et Töll viskab end norskama juba enne, kui plaadi masinasse saan, et teda nagu tõsisem kraam ei huvita... No ta vaatas lõpuni ära, tuli siis ja teatas, et see oli õnneliku lõpuga lugu... Tõsine, aga hea film olevat olnud!

Hommikul nägin päikest ja pugesin kl 6 voodist välja, eks ikka filmielamust saama... Ja ei jõudnud ära vaadata, sest oli vaja ju aeda minna, panin siis Töllil sõrmed sahtli vahele ja ta rääkis lõpu ära... Ja mis seal õnnelikku oli?? Pean muidugi ise üle vaatama ja no jah... Mida need emad küll teevad oma laste nimel... Ma mõtlen veel pikalt selle üle, kui filmi korra ka läbi vaadatud saan... Aga emotsioon oli laes!

Oi-oi, aga teisipäeval oli LV oma kahandatud koosseisus Võrtsjärvel trallitamas. 2 korraline saunaga parv, veesuusad ja suur kummirõngas, mootorpaat ja värk, lisaks muidugi imeilus ilm, mis abipealiku tellimisel kohale triivis:)

See oli väga lahe üritus, Töll proovis suuska ka, mina lasin end kummil vedada ja laseks iga kell uuesti:-)) Ja tegelikult tahaks suuska ka ikka proovida, aga ei julenud:((( Eks tegemata jäetud asju kahetsetakse ikka kõikse kibedamalt:)

Võtsin nagu näha kaasa kaasa ja sel korral ei pidanud seda mitte kahetsema:-))

Oli megalahe mõnus üritus ja video on vaatamist väärt. Siin asutuses kohe filmitakse nii palju, et ma enam ei minestagi end ekraanil nähes ja oma häält kuuldes:)

Aga homme on siis selle suve viimane tööpäev:-))) Pikk puhkus on õnn ja õnnetus, eks ole, nagu maailmas ikka. Ma kavatsen seda õnneosa nautida ikka iga keharakuga... uus soeng on mul kah:-)) Kes teed teab, tuleb ja kaeb ise järgi:)))

Vihmas

Elus on niimoodi, et tee käänab ja keerab oma kurvilisi pöördeid ja iial ei või teada, mis järgmise nõksu tagant vastu vaatab... See on see, mis muudab olemise mitmekülgseks, huvitavaks, eks veidi hirmsakski... Kunagi ei tea ju täpselt, mis tulemas, kui kaua on antud aega, kas satud veel samale rajale või käid vaid uusi teid... No jah, sellised mõtted...

Suvepäike laseb ennast nii sageli pilvelooridesse mässida... Ju ootab mu puhkust, milleni jäänud vaid loetud päevakesed... Ja siis... ohohooo, kuni augusti viimase nädalani tööelust peidus... püüan juba emotsioone ja psüühikat nii pikaks puhkuseks ette valmistada, see ei ole ju kerge, aga meil on ridamisi küllakutseid ja muid toredaid plaane nii et küllap saab see aeg kena olema... Mina ja mu poisslapsed - 6 nädalat:)) Eks hiljem saan tööl taastuda:) Ja siis tuleb vastu pidada suisa järgmise suveni... No hea küll, kui ikka väga jube reisinälg kallale kargab, peab midagi leiutama:-))

Nii, nüüd lähen ja täidan natuke neid va kodukäijakohustusi, siis lastega veepüsse ostma ja siis koju kukeseenesousti keetma:-))

Loodetavasti saavad kõik haiged kenasti terveks ja päike paistab ära iga lapse valu ja iga suure hingevalu:-))

Kallid!

PS! Kudzu, mis selle firma nimi oli?

Pole hullu...

...teeme ju igaüks omi valikuid, mis elu kujundavad, muudavad, kirgastavad ja stabiliseerivad... Eile rääkis minuga Doris Kareva, oma luuleridade kaudu muidugi... Ta ütles palju asju, mida mul oli vaja kuulda... Kõige tähtsam ehk, et tulgu veeuputus enne mind, kui et minu pärast:-)))

Eksootiliste tantsude festival oli tore, sain proovida kõhutantsu ja jazztantsu ja loomulikult uues kleidis flamenkot keksida:-)) Õhtused külad ja saunatamine olid üle kõige! Aitähh, sõbrad!

http://www.elva.ee/eksootika

Sellelt aadressilt saab siis festivalist ülevaate, nii töötubadest kui õhtusest esinemisest:)

Päikest!