Vihmas

Elus on niimoodi, et tee käänab ja keerab oma kurvilisi pöördeid ja iial ei või teada, mis järgmise nõksu tagant vastu vaatab... See on see, mis muudab olemise mitmekülgseks, huvitavaks, eks veidi hirmsakski... Kunagi ei tea ju täpselt, mis tulemas, kui kaua on antud aega, kas satud veel samale rajale või käid vaid uusi teid... No jah, sellised mõtted...

Suvepäike laseb ennast nii sageli pilvelooridesse mässida... Ju ootab mu puhkust, milleni jäänud vaid loetud päevakesed... Ja siis... ohohooo, kuni augusti viimase nädalani tööelust peidus... püüan juba emotsioone ja psüühikat nii pikaks puhkuseks ette valmistada, see ei ole ju kerge, aga meil on ridamisi küllakutseid ja muid toredaid plaane nii et küllap saab see aeg kena olema... Mina ja mu poisslapsed - 6 nädalat:)) Eks hiljem saan tööl taastuda:) Ja siis tuleb vastu pidada suisa järgmise suveni... No hea küll, kui ikka väga jube reisinälg kallale kargab, peab midagi leiutama:-))

Nii, nüüd lähen ja täidan natuke neid va kodukäijakohustusi, siis lastega veepüsse ostma ja siis koju kukeseenesousti keetma:-))

Loodetavasti saavad kõik haiged kenasti terveks ja päike paistab ära iga lapse valu ja iga suure hingevalu:-))

Kallid!

PS! Kudzu, mis selle firma nimi oli?