Siimu esimene suvi oli imeilus. Palju päikest ja värskes õhus jalutamist. Nüüd kohaneme kütteperioodi ja viirustehooajaga.
Kutt on väga sotsiaalne - mida rohkem inimesi ja naeratavaid nägusid, seda rahulolevam ja muhedam on ka tema. Näitasime talle ka kultuuri - Valgre laulude kontsert, Öölaulupidu ja Jääääre kontsert - tundus, et ta nautis kõiki täiega.
7 elukuud on täis ja kaheksas käimas, võõrastama veel ei ole õppinud, sööb palju lutsu-piima ja ikka muud ka juba kenasti. Käputab ja tõuseb püsti ja teeb nalja ja on niiiiii nunnu, et on kohe:)
Murekoht on ööööööö. Ma pole mitu nädalat pikemat und saanud, kui 45 minutit ja see hakkab kergelt ajudele. Proovime kõiki variante - lutipudel veega ja piimaga ja issi ja niisama lutt. Eile õhtul tõstsime ta voodi ära elutuppa, sest üks tark ütles, et see katkematu piimalõhn, mida ma eritan ajab lapse ärevaks. Noh, esimene uni oligi pea 3 tundi ja siis kutsus iga tunni tagant, nätsutas mind natuke ja magas edasi. No vaatame, mis saab, ma ei anna alla:) Päeval magab liikuvas kärus korraliku une (enamasti) ja teise toas, nii kuni 30 minutit. Kui teletupse ei oleks, siis ma ei saaks kodus midagi tehtud, aga see 45 minutit on hindamatu aeg toiduvalmistamiseks, suurema seapesa koristamiseks ja vanemate lastega suhtlemiseks.
Suured vennad on jätkuvalt titabeebist sillas ja naudivad iga tema edusammu suure tunnustava õhinaga - vaata, ta läks ise istuma, vaata, tõusis püsti, vaata, tahab kalli jne. Juba käivad ka esimesed peituse ja taga-ajamise mängud.
Vaatan neid uhkusega, minu kutid!
Ise olen järk-järgult pea kõigist kohustustest vabaks saanud ja natuke hakkab ilmselt imelik, kui miski kuskil ei põle ega kipita vaid saabki rahulikult kulgeda ja mõnuleda ja kasvõi päeval magada:)
Ilusat sügist ja püüan edaspidi sagedamini mõne asja postitada, endalgi hiljem hea lugeda:)
