Kurat ja põrgu ja kört-pärtel ja madis mind võtku, betoonpost pähe kukkugu ja juuksed maha langegu, kui ma veel kunagi endaga niimoodi teha lasen... See tunne on nii tuttav, ma varsti mõtlen välja, millal mind viimati niimoodi alandati! Aga ma rahunen maha, ei ütle enam midagi ja loodan väga, et sellest kasvõi niipalju muutus, et MINU, kui neurootilise kanaema tibukesi paremini valvatakse, sest eks neil oli ju piinlik ka! Ja ma ei jää Kaarliga pooleks aastaks lapsehoolduspuhkusele ega võta teda aiast ära!!! Ja kui mu laps kedagi hammustab, siis ütlen "head isu, pojake, jõudsidki siis sellesse ikka!!!"
Ja koostöö suurendamine lapsevanemate ja pedagoogide vahel, eheheeee, millist sarkastilist naeru ma maha panna oskan!!! Minu poolt jäi see viimaseks sõnavõtuks sealses asutuses ja hommikul lapsi aeda viies algab mu mantra: tulgeterveltkoju-tulgeterveltkoju.... mis kestab kella 17ni, mil neile järgi getsin... Anna taevas mulle jõudu see aeg üle elada!!! Ja ma palun endale sel aastal tunnete ohjamise koolitust!!!
Juba parem, aitähh, Eeva, pole küll värss, aga maha laeb siiski!! Mis siis, et keset tööpäeva!
Ja Sina, Agur jäta mu hüüumärgid rahule, need on õigustatud, iga viimne kui üks!!!!
OK, alandas mind viimati üks raamatupidamine!!! Tuli meelde, mäletan tunnet, aga mitte põhjust, hmmmmm
1 comment:
Kas ma sain õigesti aru, et lasteaias peetakse normaalseks, kui lapsed üksteist hammustavad? Tegelikult ei saa siinkohal tõesti süüdistada lapsukest, kes oma stressi teise põsel maandab, küll aga kasvatajaid, kelle silmad olid sel hetkel suunatud - kuhu? Ära kurvasta, Moorike, see juhtum on näide projektsioonist st oma süü veretati Sinu kaela. Hea öelda, et katsu üle olla, aga mis ma muud öelda oskan. Mina sain pähe isegi selle eest, et lapsed kesk päist päeva lasteaiast koju läksid ja kasvatajad ei märganud, süüdi olin muidugi mina.
Post a Comment