Esmaspäev...

nagu esmaspäev ikka, lapsed aeda, ise tööle, sehkendan ja asjatan siin, et homseks vastuvõtupäevaks hoog sisse saada. Vaja üks vanainimene hooldekodusse viia ja teised seal üle vaadata... Eks näis, kuis kulgeb...

.

Eelmisel nädalal käisin mina oma tagasihoidlikus ja edasipüüdlikus isikus ärinõuandla konsultatsioonil, et kuidas ikka luua MTÜd ja kas ametnikuna on mul eetiline seda teha jne. Sain kuulda vähe uut, aga palju positiivset ja suure tõenäosusega hakkan ma miskit ikka pusima:-))) Väljakuulutatud nimekonkurss oli viljakas, aga noh: valu ja vaev, võlg ja nälg, soe lõpp - vaevalt, et ükski neist nimedest meelitaks inimesi meie hooldusteenust kasutama;-)) Kui on ideid, siis laske tulla...

Igatahes on selline plaan, et hakkaks midagi tegema, eks aeg näitab, kaugele mu plaanid seekord jõuavad...

.

Reede õhtul tulid külla Leed ja Kreelad... Tähistasime siis seda, et igas peres on uus auto (minu kallis Getz peab 7-kohaliste hiidautodega vapralt konkureerima), siis veel seda, et igal perel on 5 aastat täis - meil ja Kreelatel abielus oldud, Leedel tuttavad oldud... Ja no õnnistasime siis Kasteheina nime ka ära. Selle puhuks olid küllatulevad pered lasnud teha uhke sildi, puust ja käsitsi uuristatud: KASTEHEINA, oi kui kena see on... Ideeliselt hakkab see rippuma kettide otsas meie värava kohal:-))) Silt on mega, ma ise plaanisin seda Ristole jõuluks, aga nüüd pean midagi muud välja mõtlema... Megamast veel megam on aga see, kuidas nad seda sahkerdasid, juba paar kuud tagasi sildi ära tellisid, kõike saladuses hoidsid (isegi Aili!!!) ja siis meie juures peo korraldasid:-))) Väga lahe, kõik läksid küll vara magama, aga nädalavahetus sai ju kenasti alustatud...

.

Laupäeval viisime lapsed lõunast vanaema juurde ja läksime ise kinno, vaatasime mingit noortekat, kus keegi Tucker pidi surema, no polnud viga, 15 a tagasi oleks paremini peale läinud, aga noh...

Edasi kulgesime poodi, sai tunnike osteldud ja siis tantsupeole mindud... Ikka valss ja fokstrott ja samba jne... Paar-kolm korda said tantsud läbi tehtud, et palju meeles on jne... Siis läks grupikaks ja me hiilisime minema... Pühapäeval tahaks trenni minna küll, see on ikka väga lahe!

Õues vaatasime, et kell hakkab 21 saama, jõuame veel lapsed haarata ja oma koju magama viia... Targu helistasime ja kuulsime, et Karlutt juba tudib... Eheheee, läkisme siis raeplatsile kooserdama - oi-oi, kui palju kohvikukesi on sinna kasvanud, nagu seenekesi peale vihmasabinat... Maandusime siis romantilises ja satsilises Pierre'i shokolateriis... Süüa mõnusat puhast shokolaadi ja juua peale kuuma rammusat shokolaadi...mmmmmmmmmmmmmmmmmmm See oli no lausa ma ei teagi kohe, lummmav, eriti shokohoolikule... Ja sealt siis vurasime koju ja mina keerasin kohe kossama... Töll vaatas veel veidi telekat, aga mina virgusin alles peale seitset... Uni oli niiii magus... Küll on vahel hea rahulikult ärgata:-)))

.

Pühapäeval küsis Töll, et kas ta peaks hakkama väljakirjutatud antibiotse sööma või päev otsa vinguma... Ma muidugi soovitasin tal end ravima hakata, sest vinguv mees - no teate isegi, pole ju miski suurem asi mees... Tema muidugi arvas teisiti ja lasi jorinat kuni hiliste õhtutundideni.... Ma saan aru, et inimesel on paha olla, aga no mina ju ei ole selles süüdi... Ma ei lasnud ennast sellest suuremat häirida, käisin lastega Lottet vaatamas ja kuigi saal oli triiki täis, saime meie mõnusa kogemuse võrra rikkamaks...

.

Elu on ju ilus, ka sügisel, kui sajab vihma ja mees joriseb... Lapsed on igatahes olnud megatublid, püüan olla neile vääriline ema!