3 oktoober...

Täna siis tähistame ja mitte vähe...
.

Esimene ja väga oluline asi, mis meenub, on see, et just 8 aastat tagasi kohtasin ma oma kallist Metsatölli. Tõde tuleb välja kaevata ja teada anda, et ta siis ülepea päälinna vurle oli ja teismelisele väikelinna tudengineiule kärbseid pähe ajas... Küll on meie peres kuumad lausekatkendid: sõbrad kõik laiali läinud, pole kellegagi kinoski käia.... Kõrghariduse omandasin põllumajandusülikoolis ja jätkan seal ka oma magistriõpinguid jne.

Mainimata ei saa jätta ka flanellsärki, mille tüüp garderoobis oma jopevarukast välja tõmbas ja selga sikutas, ma kohe uurisin, et mis asja... Aga noh, soojalemb on ta siiamaani:) Igatahes ei öelnud ta mulle oma nime (ja ma uhke tüdrukuna ei küsinud kah)... Järgmisel päeval siis helistas ja küsis, kas mul juba hommikusöök söödud... (loomulikult oli, ma ju varane), aga see ei takistanud mul teist korda einet võtta, vaese tudengi asi, kes teab, mil jälle süüa saab... Ja zooloogia muuseumis käisime ka ja isegi kallistasime vist... Tema telefoninumbri sain kuskil jõulude paiku (sest ma ju ei küsinud enne) Lahe...

.

Igatahes oli kutt mu napist isust rabatud (hiljem muidugi isu suurusest) ja juustest ka, mis seal salata... Ja need tema õpingud nädalavahetustel olid väga toredad... Paar aastat kahe Eesti suurlinna vahet jõlkumist ja seal ma siis olingi. Tallinnas, kuhu ma lubasin, et iiiiiiial elama ei lähe... No jah ja siis aastake nurkilihvivat kooselu ja just täpselt 5 aastat tagasi tegin oma abieluregistreerimise järgset pulmasõitu rohelise põrnikaga Tartust Tallinnasse... Tagaistmel ämmalt saadud lõngakuhil ja lilled, süda nii paha, et pidime korra ka oksepeatuse tegema (rasedana ei seedinud mu magu seeni ja toorest porganit)... Ja noh...

.
Ja oi kui kiiresti on need 5 aastat lennanud...
.
Ja peale kõge muu sai täna aasta praegust ametit peetud... Keegi ei suuda uskuda, alles ma ju tulin:-))
.
Tulevik tundub suhteliselt kaunis olevat... Lootusrikas ja tegus olen ma täna... Kauaks, ei taha mõeldagi, aga eks elu näitab ja tegelikult on ju kõik päris vahva!!
.
Mis ei tapa, teeb tugevaks - see abielu on mulle kõvasti tugevust juurde andnud:-)))