Kired möllavad...

Ega ei tasu Moorikesel arvata, et kui ta on nii ülbe ja poetab poole sõnaga, et kodus kõik OK, siis see fraas karistuseta jääb! Kussa hull-loom... Nii pööras Metsatöll ka ära, ei tea, mis valu teda täpselt vaevas, kes kus ootas ja mis kuskohast sügeles, aga sellist macho-teksti annab ikka otsida.

.

Ma ei hakka nüüd siin inimesi oma kalli kaasa sisedialoogi jahmatava väljundiga tüütama, aga üheselt öeldes peab naine olema vastpügatud murust veel mm võrra madalam, rääkida võib siis, kui suur Meesjumalus selleks loa annab ja üleüldsegi: Moor, lõpeta oma kalli mehe ahistamine, allasurumine ja vaevamine! Tema elu ilusamad aastad oled Sa, vana nõid, ära rikkunud! Nüüdsest need lood muutuvad: mees tuleb, kui mees tahab, mees teeb, mis mees tahab ja millal tahab, mees täidab mõne teise pereliikme soovi, kui teda härdalt palutakse, anutakse ja noh... mõnes asjas abistatakse:-) On asju, mida mees SUUDAB küll ka üksinda teha, aga eelistab pigem kellegi seltsi:-))) Mees hakkab nüüd ELAMA.

.

Ja ma vihastasin siis niimoodi, et kuigi nüüd naeran, oleks tol hetkel võinud selle raevukogusega mõnegi linna maamunalt pühkida ja mõnegi mehe kuu tagaküljele kupatada...

.

Nüüd siis on kallis Töll saanud ringi aeleda (pere huvides muidugi, sarkasm) ja jälle kukununnu ja oma armast leebet Moorikest tagaigatsev kehkenpüks! Puu otsa! Moor marutab veel vähemalt tänase õhtuni ja kui kõik hästi läheb, siis nädalavahetuse ka otsa! Ärgu siin tulgu ette kujutama, et nii need asjad käivadki... Kui ta ettevaatlik ei ole, ajan luuale (loe Ketsile) hääled sisse ja põrutan nõiatempusid tegema!!!!

.

Aga Vanaema W võiks kampa lüüa!

.

Kui ikka ise oma elu keeruliseks (loe põnevaks) ei ela, siis ei tee seda ka keegi teine! Kuigi vahel mõni abistab natuke;-)