Thursday, June 7, 2007

Suvi

on jõudnud nüüdseks igasse Eestimaa nurka... Veel ei ole päike ilu suutnud ära tappa: kõik lõhnab, õitseb, särab... Noh, tolmab muidugi ka natuke, aga mis sest märkida...

Tore indiaanisaunahooaeg sai alatud ühel vähestest troopilistest päevadest meie pere täiskasvanute vahelises suhtlemises... Nii ta paraku kipub olema, et omaette saame sõbralikud olla ja üksteist adekvaatselt mõista järjest harvem ja harvem... Miks on see nii? Mida ma teha saaksin, et see nii ei oleks? Loobuda iseendast? No vast mitte... Ma olen nõus loobuma reisimisest, tervisepordist, autost, sellest, et keegi mind kodus abistab... Ma ei tahaks loobuda flamenkost ega raamatutest... Ma ei saa loobuda töötamisest...


Mõtlikult ja uudishimulikult vaatan ennast üha sagedamini ja näen inimest, kes tunneb hirmu, kes kaotab oma hingest vabadust ja rõõmu... Näen väikest tüdrukut, kes tahaks pugeda kuhugi sooja ja turvalisse pessa peitu ja üldsegi mitte sealt välja tulla... Tüdrukut, kes soovib vaid turvatunnet ja kindlust...


Ma ei ole ju ise täiuslik... Teen vigu: ütlen asju, mida ei peaks ütlema, soovin soove, mida keegi teine ehk ei pea mõistlikuks... Aga see olengi ju mina! Ja ma tahan olla rõõmus ja lustiline, avatud ja julge... Ma ei saa seda osa endast ära kaotada... Võin ta küll ära peita, aga mitte igaveseks.


Sel nädalal olen käinud hooldekodus vanakestele klõbistamas, siis käisid Käpsid meil külas... Oi need väiksed Karukäpad on toredad ja Kaisu ning meite-Kaarel leidsid teineteist. Lõpuks ometi sai mu noorem poeg nautida tütarlapse tähelepanu, kes mitte tema vanema venna külge ei klammerdunud vaid suu lahti kuulas, mis pojal öelda on:-))


Ja uni oli kõigil lastel ka hea... Kui Helps veel enne nõiatuuridele minekut oma Lutika köha pärast muretses, siis tegelikult oli ainus, kes paar köhhi tulla lasi vana Karukäpp ise:-))


Kolmapäeval oli töökaaslastel ootamatu idee tekkinud vibusid lasta ja grillida... Noh, metsas sain ikka vibuga sehkendada, aga grillist jäin ilma, sest olin suutnud kogemata kalli Tölli niimoodi välja vihastada, et ta minuga isegi ei räägi mitte... Isegi mailile ei vasta... Mis seal siis ikka... Ma ei oleks pidanud ütlema tema kuuldes "ole normaalne" ja kui vabandusest ega roomamisest ei piisa, siis on tal järelikult lihtsalt vaja marineeruda... Jõudu talle selleks!


Mu tore hooldusteenuse arendamise projekt sai fondist eitava vastuse ja jääb ilmselt teostamata... Mis seals ikka... KUi kunagi tulevad helgemad ajad, eks siis tuleb ka raha sinna, kuhu vaja:-))


Olge terved kallikesed ja kes soovib kutsikat, siis http://setipojad.blogspot.com/

Aitähh sõpradele toetava sõna eest;)

6 comments:

Aqr said...

kui sa siin juba raamatuid mainisid siis: http://193.40.240.76/sfbooks/ sealt näeb mis teised inimesed on arvanud selle või teise asja kohta. Selle asja kohta ka mida sa praegu loed.

Jaanika said...

Üks suur ja toetav kalli sulle! Kui sul on mind vaja, olen sinu jaoks olemas, sa tead seda!

Kudzu said...

Oh neid mehi! Olgu nad 3-aastased või 30-aastased, ikka on nad isekust täis ja hakkavad jalgu trampima, kui "emme" ei tee nii nagu lapsukesele meeldib. Aga teisest küljest on nad ju toredad ka (vahetevahel). Oma armsale abikaasale võid minu poolt öelda sellised sõnad: "Ei ole vaja punnitada teise inimese muutmiseks, muuta saab vaid iseend ja oma suhtumist inimestesse ja asjadesse!". Nii et Sina, Moorike, ole aga muudkui lustakas edasi ja las abikaas kulutab oma energiat Sinu muutmisürituste asemel millelegi kasulikule (nt sauna ehitamisele).Jõudu!

Metsamoor said...

Aitähh!

Anonymous said...

Ta lihtsalt ei tea veel kuidas tal vedanud on oma naisega teist sarnast pole olemas ja usu mind vigu on sul vähe võrreldes teistega. Ära ennast muutma küll hakka, tuleb elada teistega koos mitte elada teiste jaoks.

Anonymous said...

Kallis Moorike!
Seni kui suudad vihastada, solvuda ja vimma kanda, seni pole veel katki midagi. Vihkamisest armastuseni on ainult üks samm(keegi ei tea ainult kuhu poole). Tunded need kõik. Seni kui tunned, seni elad!
Sind õpetada pole ma kunagi osanud- selleks oled Sa ise liiga tark. Aga üks mõte seoses sellega, et teisi on lihtsam õpetada kui endale nõu anda: Vaata ennast kõrvalt, nagu Sa oleks üks võõras inimene...
Tegelikult oled mu kallis sugulashing!

Vananaõid Weatherwax