tundub see eluke mulle aeg-ajalt oma tõusude ja mõõnadega... oma käänakute ja kurvikestega... Ei, ma ei ole midagi ootamatut ette võtnud, lihtsalt vaatan, kuidas kõik kulgeb ja tõesti ei suuda aeg-ajalt mõista... Mis paneb meid tegema valikuid, mida teeme... Millest tuleneb see, et ilu nähes tunneme valu...
Karlutt oli jälle haige... Nüüd kosub juba, aga see köhiva lapse vaatamine on midagi hullemat, mia mu silmad seni näinud on... Täna öösel oli lõpuks natuke jahedam ka meie katusealustes magamistubades ja laps sai peale õhtust köhhamist öösel hästi magada... Muu pere ka:-) Ärkasin kl 7.42 Rasmuse rõõmsa "tere hommikust" peale... Vaatasin kella ja nähes, et Töll ennast välja ajab keerasin uuesti kerra... Ise veel mõtlesin, et tea, kas ta viitsib hakata pannukaid küpsetama... Ja siis lajatas, et asi on laupäevahommikust vähemalt 2 h kaugusel ja tegelikult hakkab mul kohe tööpäev ja enne seda on vaja veel porgandpaljas laps vormi saada ja aeda viia.... Uhh... 7.56 sõitsime aiast välja... lapsel kohuke näpus ja hambahari teises peos... Natuke jäin hiljaks, aga mitte rohkem kui tavaliselt:-)))
Nii, olen hea ja ilus ja tubli:-))
Lähen koju oma haihe lapse juurde teda kosutama:-)) Emmesüli ja -kalli on ju parimad ravumid!
ootan sisutihedat ja toredat nädalavahetust...
1 comment:
Pai-pai ja saage terveks! Mäletan väga hästi meie Rassu igakevadisi haigusi, aga näe - nüüd on poiss terve kui ponks! Usun, et Kaarel kasvab ka tulevikus oma koleköhast välja, poistega pidi see suurema tõenäosusega juhtuma, ehkki mina olen see erand, kes ka siin reeglit kinnitab.
Post a Comment