Friday, May 11, 2007

elu...

Käisime vahepeal Rootsimaal ja oi kui imeilus on õitepitsis Uppsala ja Västeros.... Hmmmm Kõik oli justkui väga kena ja kaunis...

Kõigel aga on oma hind, oma hind ja väärtus....
Ja nüüd on tasumise tund käes.... Mis seals ikka, mis ei tapa, teeb tugevamaks....

Tuulerõuged on meil ka....

Kaunist kevadet, sõbrad.... Ikka teie, emantsipeerunud Moor...

3 comments:

Kudzu said...

Rootsimaale tahaks mina elama kolida kunagi. Aga veel - mul hakkas süda valutama Sinu postitust lugedes, kas kõik on ikka hästi?

Anonymous said...

Ma tulen homme Tartumaale ja kui s e e pole Sind veel tapnud, siis jään ju alati mina ;P
Vanaema Wetherwax

Metsamoor said...

Hmmmmm.... Hea ja halva skaala ja määratlemine on ju suhteliselt lai... Aga saab veel hullemaks minna :-)))) Saan hakkama, kui enam ei saa, siis tuleme MMile ja Ingelile tuulerõugeid tooma;)

VW: tore! Jään ootama!