Perekond jm

Nii, olen olnud üsna rõõmus ja rahulolev, koos mõningaste langustega küll paraku, aga mis teha... Kevad haljendab, suurvesi taandub, kasemahl annab elule mahemagusa hinguse... Või umbes nii...

Narva-Jõesuus oli vahva. Lapsed ütlemata tublid ja ega suurte kohtagi eriti midagi öelda ole... Sai palju vees mulistada jm.

Sel nädalal on mul kolm poega:) Kiirelt käib, eksole:)) Aga väike armas Tom-Sebastian on emme kooliskäimise ajal meie juures... Esimesel õhtul kurvastas ka natukene, aga eile jäi juba naeruga tuttu, kui olime kaks raamatut läbi vaadanud... Meie Kaarelpoiss teeb aga esimesi kokkupuuteid armukadedusega ja no ta käitub ikka nagu kole troll. Minuga eelkõige, sest olen ju talle lubanud teda elu lõpuni armastada:-))) Eks saame siis kõik uue kogemuse: hommikul viin kolm poissi lasteaeda ja õhtul toon koju, siis mängime õues ja sööme ja loeme ja vaatame multika ja tuttu. Kui Kaarel ka adekvaatselt käituda suudaks, oleks kõik veel ladnam, aga eks me õpime:))

Väike mõtteteema ka siia lõpetuseks.

Abikaasa lubab tulla koju ajaks, et teine abikaasa saaks trenni minna. Trenn algab kl 19.00. Kaasa laekub kl 19.20. Teine läheb trenni, tige mis tige... Peale trenni tuleb vestlus...

Ootaja teemad - Miks Sa ei helistanud, kui palju hilined? Palun edaspidi helista ja anna teada, kui kaugel oled.

Saabuja väited - ei saa vastutust hilineja peale lükata, oleksid võinud ära minna ja lapsed üksinda jätta, oleksid pidanud ise mulle helistama, kui Sul mingi mure tekkis, kui ma Sulle iga kord helistaksin, kui hiljaks jään, siis kuluks vähemalt kroon iga kõne peale ja kuus tuleks vähemalt 50 krooni! Helista lastekodu telefoniga!

Ootajal, ehk siis Mooril tekkisid mõned küsimused:

a) lastekodu vara on isiklik vara?

b) minu südamevalu on väärt vähem kui 50 EEK?

c) kui kaasa hilineb, on see minu probleem?

d) kumb meist hull on?

e) ta kavatsebki iga kuu 50 korda hilineda?

Proovisin kenasid neljaosalisi minateateid edastada, aga kõik läks lörri... Kas ma tõesti pean oma väärtushinnanguid muutma hakkama - ja minu meelest mitte paremuse poole... Kas sellised pisiasjad ei näita suhtumist teise inimesse enda kõrval kõige paremini? Selline paha tunne on praegu... Ja mina muutust ei näe.... Kui ma just ise midagi radikaalset ette ei võta... Aga muidu on elu ilus:)