Monday, April 20, 2009

Elu

Käisin vägivallatu suhtlemise koolitusel. Töll oli ka kaasas... merike Kahju on üks armas inimene ja väga hellalt näitas mulle sügavkülmikut... Seal on juba mitme-mitme aasta vanused vajadused. Minu vajadused.... õrnuse, toetuse, kuuluvuse, tunnustuse, andmise, spontaansuse, vabaduse, tegutsemise jm vajadused... Kenasti alles, aga kõvad kui kivi ja hästi sisse pakitud.
Miks ma olen sellega nõus olnud, miks?? Oh miks küll??! Ma olen uskunud, et läheb parmekas, ma olen olnud veendunud, et ma suudan leppida ja luua harmoonilise pereelu, ma olen kartnud, nii meeletult kartnud olla üksi ja jääda üksi.... Ma olen peljanud pilke: me ju ütlesime!!!
Igatsen taga aega, kui need vajadused olid aktiivsed - vähemal või rohkemal määral rahuldatud, aga vähemalt ma teadsin, mida otsin ja vajan... ja tegutsesin, et seda saada...
Igatahes soovin ma lahutust.
Töll, ütles, et ta ei anna seda mulle. Võin kohtusse minna, kui tahan!
Ta ütles, et annab mulle veel võimaluse muutuda ja ei kavatse enne lahutada, kui on endale uue pere loonud!
Etteheited mulle (tema arvates ilma vägivallata esitatult):
1. Halb perenaine - ei tee piisavalt tihti/häid/sööke ja ei korista elamist (no aga sellega olen ma aegajalt nõus leppima - ütles ta)
2. Halb naine - ei poputa meest ja ei anna seksi, kui temal selleks soov tuleb...
3. Halb ema - ei taha lastega tegeleda, olen nede suhtes hoolimatu (näiteks söön enne enda kõhu täis koju jõudes ja alles siis vaatan, mis lastele saab;), lasen lastel ennast õues ära külmetada ja ei ole kogu aeg nende kõrval, kui nad mängivad... Lapsed ei tulevat minu käest midagi paluma ega tahtvat minuga mängida, sest teavad, et ma kunagi seda ei tee... Ma ei rahulda laste vajadusi nii, nagu üks korralik ema seda peab tegema.
4. Ma olen sundinud TEMA loobuma kõigest - sõpradest, hobidest, suhtlemisest, vabadusest jne. (Selleks ajaks olin juba tige ja nähvasin, et ta on ise oma valikud teinud ja ilmselt sellepärast ta minu ja lastega nii vastikult käitubki, et ise on rahuldamata - poleks pidanud)
5. Kõik meie pereprobleemid tulenevad eelmisest neljast punktist ja mina olen selles süüdi! (ei mingit vägivalda, eksole, muhhahaaa, olen tige:)
Peale selle epistli ärakuulamist oli selge, et minust ei saa iial seda, keda ta tahab, et ma oleksin ja tema ei ole ilmselt kunagi valmis nägema maailma pisutki teise pilguga... (Kunagi on muidugi pikk aeg, eksole)
Ja nüüd ongi kõik selge... Ma saan olla selline nagu ma tahan ja vastutan ise enda ja oma laste tuleviku eest... Ja see saab olema kohutavalt raske ja õudne, aga samas tundub, et ainuvõimalik.... Kui ma ka kohtusse peaksin minema!
Võta aega veidi ringi vaadata, veel ei ole hilja - jõuad elada.... ütleb laulusalm... Hetkel tundub, et ei jõua enam... Tahaks tabletti, mis võtaks kõik tunded ära, et ei ärrituks, et ei tunneks valu, ei tunneks igatsust...
Üks ütles, et see läheb üle, teine kõrvalt, et ei lähe! Saame näha...

8 comments:

Lendav said...

Nii palju tuttavaid mõtteid ja tundeid! Kõigepealt hirm jääda üksi, lootus, et läheb ikka paremaks... Needasamad halva ema mõtted on mul ise enda kohta olnud. Mind pole küll süüdistatud, aga ma olen seda ise teinud. Aga see ei puutu tegelikult praegu asjasse.

Tahtsin hoopis soovitada üht raamatut, mis on mind ennast palju aidanud. See on soomlaste Kaija Maria Junkkari ja Lari Junkkari
kirjutatud "Sinuga siin ja praegu". Elva raamatukogus täiesti olemas, aga kui on välja laenutatud, võin ka oma isiklikku laenata.

See on selline väga mitmetahuline ja samas lootusrikas raamat, mis on mul endal aidanud jõuda just siia, kus ma olen. Leppida iseendaga ja uskuda, et ma olen siiski väärt parimat.

Üks olulisemaid mõtteid, mida olen sealt saanud on, et kriisid aitavad minna edasi. Ja kui need ära lahendada, olgu siis tulemus, mis tahes, on ikka parem kui enne. Kui koos, siis lähedasemad, kui enne.

Kriisid kuuluvadki suhte arengu juurde, need võivad tagantjärele vaadates olla tõeliselt suured kingitused.

Igatahes oled sa üks vahva naine ja kuigi me väga lähedalt tuttavad pole, olen alati valmis aitama. Kasvõi lihtsalt olemas olema, kui vaja.

Kudzu said...

Armas Moorike! Tee nii nagu Sinu süda Sulle ütleb! Või sisetunne või misiganes. Mina toetan Sind igal juhul!
Ja Sa oled väga hea ema, suurepärane kokk, imetore sõber ja igatepidi ilus ning väärtuslik inimene. Sul on õigus oma elu elada nii, et Sa hiljem saaksid rahulolu ja rõõmuga tehtule tagasi vaadata ning kellegi ei ole õigust keelata Sulle lusti ja rõõmu ja võimalust teha valikuid või siis jätta neid tegemata.
Parim ema on õnnelik ema, eksju, sellest muuseas kõik algabki, minu sõnum Töllile oleks just niisugune!

Anonymous said...

Nüüd on vist aeg vennale see korralik keretäis ära anda, mis lapsepõlves andmata jäi :S
Muuseas...mina proovisin lahutuse varianti...ei läinud paremaks.
Vanaema Weatherwax

triinu said...

ma olen lugenud sind mõnda aega. ja nüüd on mul siis vastupandamatu soov lisada. et täiskasvanud inimene ei muutu. et õppides elama täiskasvanud inimesega tuleb ikka ise ka täiskasvanuks jääda (mida mina ei suutnud) ja leppida kõige hea ja halvaga, mis sellega kaasneb (mõlemapoolselt). et laste nimel on alati mõtet pingutada ja kokkuleppeid saavutada - ikka nii, et mõlemal poolel tuleb teha kompromisse ja samas jääda kindlaks oma väärtushinnangutele. minuga juhtus see, et mind enam ei olnud ja mu mees, mu kallim ja mu laste isa leidis teise naise, kes oli parem, noorem ja mõnusam kui mina. mingeid kokkuleppeid enam ei tulnud. samas - see oli parim asi, mis minuga juhtuda sai. halvim, mis lastega juhtuda sai. ma ei ole olnud kunagi nii üksi, kui oma laste isaga abielus olles. igatahes jõudu ja julgust!

Metsamoor said...

Aitäh!
VWle - vägivallaga vägivalla vastu? Sellesse ma ei usu...

Margus said...

Kuulsin hiljuti just arvamust "Poliitik saab olla vaid inimene, kes peab kõigis oma hädades süüdlaseks kedagi teist...". Ehk peaksid soovitama Töllil proovida poliitiku ametit, saab ennast kellegi teise peal välja elada.
Aga inimene pidi alati õppima, isegi surres - kui mitte muud, siis suremist. Kui koos olles õpitud ei saa, ehk siis tuleb veidi aega ja ruumi võtta...

kaaren said...

Tundub, et Sinu abikaasal on sama t6bi mis minukal & paljudel teistelgi - mees soovib endale ideaalset kodu, qs ta ei pea midagi tegema, ning et tema geene kannab edasi t2iusliqlt s6naqlelik teenija-lapsehoidja, kellel pole qnagi omi soove ega seisukohti. 6nnex on mul v6imalus ning olen 6ppinud enda eest seisma, nimelt oce teisepoolele ytlema, et v6tq ka korra hari v6i pesumasin k2tte ning m2ngigu lastega, selmet k6rval seista & abitult naist s6imata, nagu paljudel "tugevatel" meestel kombex.
Oluline on, et suhtes m6lemad pooled teineteisele vajadusel vastu tulevad, j2rele annavad, appi tulevad. Ega seda meie kodus ka palju juhtu, aga 6nnex om minu vanamees m6nede mugavuste nimel n6us naise aitamist v2lja kannatama.
Ka Sina oled v22rt olema oma kodus qninganna, kes ei pea iga mehe yhmatuse peale jooxma, vaid on v6rdv22rne t2iskasvanu oma inim6igustega. Ning qidas Sa saad olla halb ema, vastik kokk &ne, q Sa ometi t88tad ju lastega ning omad viisaka inimesena k6rgharidust?! ning qidas Sa saad samas, t88lk2iva inimesena, kodus lakkamatult koristada ning muru riisuda?!
Ei tunne isikliqlt, ag asoovin j6udu olla tugev, mitte alluda provokacioonidele ning eirata vastas/teisepoole vingumist! V6tq parem ise luud k2tte ning 6petagu lastele igavesti hea inimese elu saladusi.
Ka mul on aeg-ajalt lahutusmeeleolud. Siis muutun ylilahkest ning leebest abikaasakesest konkreecex t2nap2eva naisex, kellel on v2idetavalt meestega v6rdsed inim6igused, st 6igus unele, v6rdsele kohustusekoormale, st jagamisele, ning 6igus intelligencelt suhelda & probleeme lahendada. Miskip2rast on paljud k6rgesti haritud mehed oma abikaasade ning muidu naistega k2itudes t2ieliqd mikrocefaalid ning diplodooqsed...
oli meeldiv vilosohveerida, aga kas see ka aitas, ei tea:/

Metsamoor said...

Oi aitäh!!