Puhkus

on asi, mida oleks vaja. nüüd üsna kiiresti, sest on tunne, et mõned keeled, mida üha juurde on keeratud, hakkavad katkema.... Lapsed - lapsed, kellele jõuan liiga vähe anda. Töö - töö, mida ma armastan. Kodu - kodu, mida ma jumaldan ja mina ise muutumas üha pisemaks...

Ei, ei karju appi, vaatan tõele näkku hoopiski:)

Sõda!

Sain Gruusia uudiseid kuulates reedel midagi närvivapustuse laadset. Meie oma suur ja julge naaber ründab tankide ja sõjalennukitega ühte väikest rahvast. Ettekäändel, et kaitseb iseennast! Kas olen oma pojad sünnitanud kahurilihaks, kas pean hakkama tuletikke ja soola varuma? Pommivarjendit ehitama? Veel iial pole isiklik julgeolek olnud rohkem ohustatud... Täna Gruusia, kes homme? Millal meie? Kes meid kaitseb?

Jube!

Muidu teen tööd. Kirjutan mingeid projekte, kirun kalli vabariigi seadusandlust, mis käsist-jalust seob ja vahepeal heegeldan kõhutantsutuunikat... Sellist jõulupunast ja kuldsete "rahadega"... Seda viimast teen muidugi kodus...

Hommikul käin ikka sulpsus, kui saan... Valmistun 3päevaseks koolituseks Otepääl... lugesin raamatut ka vahepeal "Naine ja ükssarvik" ja "Väike meeste välimääraja" - see viimane kinnitas mu hirme, et nad kõik on sellised!

Igatsen sooja kohta... Korfule või Santorinile või... No ikka Vahemere äärde võiks minna... Kas sel aastal üldse saab, eks see paistab, Vantsi aknad ja Tölli hobimaja on säästudele põõna pannud... Ilmselt seisab ees ka suuremat sorti kemplemine seoses koondamisega... Ehhh, aga ükskord ma ikka saan taas koti pakkida ja lennata ja jätta mured selleks korraks maha:)) Pisik ikka sügaval sees ja oi kuidas juba sügeleb see pisik!

Naised-lapsed jm

Pidasime siis eelmisel nädalavahetusel selle meestevaba ürituse maha. Andres küll oli Marisel abiks ja leppisime sellega sõbralikult, sest nii vaikset meest nagu ei olekski kohal:)

Jaanika saabus Kaisaga, Helbe Kaarli ja Kaisuga, siis meie moor koos oma Kaarli ja Rasmusega. Kolistasime Pangodisse suplema ja parme söötma, päris vahva oli ja mõni näitsik sai endale uhkeid punaseid kehaosi.

Edasi Luke parki piknikule, kus võisaiad kadusid kui mutiauku ja lastel oli lusti kuhjaga. Saabusid ka MM ja Ingel oma vanematega. Vaatasime ja jooksime, uudistasime kaunist kärnerimaja, nägime vihma möödumas ja sõitsimegi siis Kasteheinale.

Mängisime, lobisesime, kütsime kaminas vorstituld ja tiigi ääres saunalõket. Kallis kaasa oli enne lahkumist uued kaared pannud ja kõik valmis seadnud... Paraku olid kivid liiga suured... Esimene kord, sellepärast - hiljem lähevad tules pooleks ja on lihtsam tõsta, aga jahtuvad ka siis rutem.

Lapsed olid päevastest mürglitest väsinud ja kustusid kähku. Helps ka:-))

Me Jansaga siis jätsime Hle kirja, et läksime järve ja kas ta magab? Magas jah:) Hiljem sai ikka üles tuldud ja saunagi jõudis:)

Seda kivide veeretamist oleks võinud ilmselt filmida, oleks päris lahe tummfilm saanud;) Mitte küll päris tumm, aga noh... Saime hakkama, koos mõningase sütelkõndimisega... ja kõige efektiivsemaks osutus ajurünnakus sündinud kelgutehnika:))

Hommikul pannkoogid ja Elva matkakeskuse külastus, kuhu tutvuste kaudu pühapäeval sisse saime. Tähh, Merili! Jäätiserodu oli ka vahva ja hakkasimegi koju minema...

Helbe veel tegi mulle natuke teraapiat ja õpetas meest paremini kohtlema, eks ma katsun õppust võtta:))

Lapsed olid tublid, emad ka... Maris tõi mulle ühe ütlemata armsa maalikese ja selliseid üritusi võib teinekordki teha:)) Lapsed on juba nii oskajad, et asjatavad suurema osa ajast omaette... Kaupo oli seekord puudu, Rassu näis aeg-ajalt veidi üksildane, kuni viimaks leidis taaskord Kaisu-Kaarliga ühise keele:) Rassu-Kaarel ja Kaisu olid teineteisest jätkuvalt lummatud ja see on vahva, kuidas nad mängivad (emahädaldustest hoolimata))) Ja pea-aegu ühtegi tüli ei olnudki, üks väike näokriipimine ja kerge provokatsioon, kui Kaisut ja Rassu-Kaarlit lahutada püüdsime, aga noh:)

Ja nüüd jälle töönädal möödas ja ma lähen koju lihapalle keetma. Peame täna ühe meeldiva noore daami 35. sünnipäeva:) Koos "hiina" saunaga, nagu mu kallis ämm meie sauna kutsub:))

Palgamõrvariks...

Olen minevikus mõelnud, et on asju mida iial ei teeks... kala söömine, kala puhastamine, tomatimahla joomine, abielumeestega magamine, inimesetele väga halvasti ütlemine, talisuplemine, lastekodus töötamine, juhtimine, stringide kandmine, arvuti kasutamine, 10 km jooksmine, õlle/viina joomine, suitsetamine, kunstküünte kandmine, juuste värvimine, valetamine, matustele minemine jne.

Päris palju asju... Kõigi nendega ei ole mul tegeleda tulnud, aga nii mõnegi suhtes olen oluliselt tolerantsemaks muutunud...

eelmisel nädalal andsin ühe koondamisteate välja. See oli kohutav, ma ei söönud terve päeva ja oli paha olla....
täna andsin järgmise.... Polnud väga vigagi, isu hea ja elame edasi....

Niimoodi saavadki inimesed prostituutideks, palgamõrvariteks jne... esimene kord on vastik ja jube, teisel korral juba tead, mis ja kuidas ja nii jube enam ei olegi.... õõvastav tunne tegelikult!

Hehh

Eelmisel nädalal kuulsin korraga ilmatumat kõmakat vastu kabineti akent käivat... Ei saand kohe aru, mis värk on, ehk poisid pilluvad käbisid...
Hiljem selgus, et üks rähn räntsatas kogu oma ihujõuga vastu akent ja sadas siis taevast alla kui multifilmikangelane. Jäi sinna lesima, pilgutas silmi, vaatas ringi, aga ei teinud sammuraasugi.

Hoidsime lapsi linnust eemal ja vast poole tunni pärast helistasin meie loomaarstile, kes palus helistada 1313 numbrile. Sealt küsis nooremapoolne meeshääl niimoodi:
!!! ääää, Elva, eeeee, mis maakond seeee on äääää?

No ja siis andis mulle uue numbri.

Seal vastas üks veidi vanemapoolsem meeshääl, kes palus mul rähni karpi panna, ta tuleb paari tunni pärast järele. Olin suht kõhkleval seisukohal, seepeale onu kinnitas, et rähnid ei hammusta.

Püüa kinni nagu kana, et pea jääb ettepoole...

Ja no ma tean jah täpselt, kuidas kanapüüdmine käib, olen kohe meister selles, eksole! (olen ajanud taga ainult ühte ilma peata kukke, kes kuuri katusele lendas. Vants palus mul teda kinni hoida, ja ma mõtsin, et eriti imelik, kuhu ta ilma peata ikka läheb... Läks küll;))

Niisiis... Läksin karpi otsima... hiilisin siis karp näpus õue, valmis väga ettevaatlikult ühte hättasattunud linnupoega abistama... Keda polnud oli aga rähn:))) Ju sai tal samblal peesitamisest villand ja lendas ära:)) Otsisin igaks juhuks veel põõsaalused ka läbi, aga rähnikest polnud:))

Helistasin siis sellele, kes pidi talle järgi tulema ja tal oli kohe rõõmus meel mu häält kuulda. Palus tagasi helistada, kui rähn naaseb:)))

Töll kodus arvas, et ju see lind teadis, kus puupea töötab, et tema aknast sisse tungida üritas:)))

Reedel oli vaba päev, koristasin ja ajasin Jansaga juttu:)) Väga vahva, et neid ka vahel harva näeb. kaisa oli niiiiiii suureks kasvanud, et jube kohe ja laulab väga vahvasti!

Pühapäeval käisime koos Metsatölliga Elva rattamaratonil. Läbisime 31 km. Rada oli jube. Kardan mäest alla sõitmiseid ikka koledasti kohe. Ühes kohas karjusin nii jubeda häälega, et rajavalve välja kargas ja mind veelgi rohkem ehmatas:)) Aga oli supertore koos kalli kaasaga raskuseid jagada:))) Mõned strateegilised kehaosad tuleks välja vahetada, tea, kas neist enam asja saabki.

Lapsed jätkasid arheoloogilisi väljakaevamisi. Mina küll ei tea, kuskohast pärinevad need teadmised, aga erialane terminoloogia nagu väljakaevamised, objektid, leiud, vahendid, varingu tõkestamine jne on kõik kuulda, kui nad seal mässavad. Eile päädis kaevamisi ka edu. Lisaks kividele (mis pidada sisaldama kulda, hõbedat ja kalliskive ja mis kingitakse mulle!) leiti vett!!

Kujutage üüd ette, et meie aiataga luhal on ilmatusuur auk, milles põhjas vesi! nagu uus kaev või midagi... Eile õhtul pugistasime enne uinumist Tölliga naeru, kui mõtlesime, mida naabrimees meist ja sellest kaevandusest arvata võib... ja lootsime, et ta hämaruses sinna sisse ei potsata:))

Vot sellised lustakad ajad siis Kasteheinal...

ahjaa, Töllil on suvepäevad 25-27. juuli. Kuna Jansa kaasa on sel ajal Viljandis folkimas, siis mõtlesime, et saame kokku. Vaatame Elva lähikonnas ringi, käime metsas, uudistame jaamahoone ekspositsiooni jne. Naised-lapsed, mehed las puhkavad. Toitu teeme rõõmsalt, mida leiame ja aega veedame, millega tahame. Ilmselt teeme ka selle aasta esimese indiaanisauna ära:))
Kui on neid, kes tahavad kampa lüüa, siis andke aga teada:)) Kohtumiseni Kasteheinal:-))

Hommikud...

Hommikuti ärkan enamasti ilma segajateta... Nii varasel tunnil nagu seda on 6. 30 uinub kogu maja: laseb mul tasahilju silmad avada ja mõtiskleda... Äratuskellgi tukub veel ja turtsatab taaskord: miks ta mind üldse helisema seab, kui kunagi laulda ei lase!!

Siis toksan Tölli ja ütlen, et lähme järve.... Ta ütleb, midagi, mis kostub umbes nii: mhmkmmmmeitahaaa...

Hiilin siis ise välja... Tõmban hommikumantli selga, räti üle õla, päästan koerad ja asutame ennast kolmekesi Vaikse järve äärde. See on üks armsamaid järvi üldse... Pisike, keset metsa, sügav ja soe. Loomad lippavad ees, mina kuulan linnulaulu, nuusutan vihmajäänuseid, nopin metsmaasikaid ja hingan läbi iga raku lahket metsaõhku...

Purdeni jõudes koorun riietest ja tänu taevale ei ole keegi mu püha rituaali segama sattunud.... sulpsan vette ja liuglen tasa kaugemale. Vahel on udust auru niipalju, et raske mõnda meetritiki ette näha... Tundub, nagu sulistaksin suures nõiakatlas... Pardipaargi käib tervitamas, hoiab küll kuninglikult distantsi...

Veest välja ja koju tagasi... Kutsad sabas - naljakas, kodunt eemale minnes jooksevad nad ikka ees, tagasi tulles aga löntsivad taga...

Olengi valmis uueks tööpäevaks, kodupäevaks või äraolemise päevaks...

Mida muidu teinud? Nädalavahetus ratastel, koos perega Lõuna-Eesti tuuril: Piusa, Võru, Meenikunno raba, ööbimine Mustjärvel, Värska Seto talumuuseum, Vants ja kodu... Kaarlile määrati raske puue, sain beebipoisi... Hoian Kudzule pöialt ja valutan südant nende pärast, kes oma raskuseid veel ei tea ja tunne...

Viis küsimust - viis vastust

1. Mida ma 10 aastat tagasi tegin?
Olin lõpetanud ülikooli esimese kursuse. Leidnud mõned sõbrad, kes on sõbrad ka täna. Sõitsin Pärnumaale tädi juurde tööle, et sügiseks pisutki raha saada. Pikk lahusolek ütles, et Pets ei ole ikka see ainus ja õige... Olin päris vaene...

2. Viis asja, mis on vaja ära teha
Väga vaja ei ole tegelikult midagi, on asju, mida tahaksin tehtud saada.

3. Millised on lemmiksnäkid?
Pähklid, valgehallitusjuust, marjad.

4. Mida teeksin, kui oleksin miljonär
Kodu selliseks, et kõik oleks nii nagu me tahame, palju reisimist ja no vanaema kodu teeks ka selliseks, et tema vajadustele vastaks.

5. Kohad, kus olen elanud?
Tartu Taara pst, Sootaga küla, Lähte alevik, Tartu Jaama tn, Tartu Nisu tn, Lasnamägi, Kasteheina talu (ja just eile teatasin, et ei kavatse sealt iial kuhugi kolida - matke mind või koos majaga!)