Sain Gruusia uudiseid kuulates reedel midagi närvivapustuse laadset. Meie oma suur ja julge naaber ründab tankide ja sõjalennukitega ühte väikest rahvast. Ettekäändel, et kaitseb iseennast! Kas olen oma pojad sünnitanud kahurilihaks, kas pean hakkama tuletikke ja soola varuma? Pommivarjendit ehitama? Veel iial pole isiklik julgeolek olnud rohkem ohustatud... Täna Gruusia, kes homme? Millal meie? Kes meid kaitseb?
Jube!
Muidu teen tööd. Kirjutan mingeid projekte, kirun kalli vabariigi seadusandlust, mis käsist-jalust seob ja vahepeal heegeldan kõhutantsutuunikat... Sellist jõulupunast ja kuldsete "rahadega"... Seda viimast teen muidugi kodus...
Hommikul käin ikka sulpsus, kui saan... Valmistun 3päevaseks koolituseks Otepääl... lugesin raamatut ka vahepeal "Naine ja ükssarvik" ja "Väike meeste välimääraja" - see viimane kinnitas mu hirme, et nad kõik on sellised!
Igatsen sooja kohta... Korfule või Santorinile või... No ikka Vahemere äärde võiks minna... Kas sel aastal üldse saab, eks see paistab, Vantsi aknad ja Tölli hobimaja on säästudele põõna pannud... Ilmselt seisab ees ka suuremat sorti kemplemine seoses koondamisega... Ehhh, aga ükskord ma ikka saan taas koti pakkida ja lennata ja jätta mured selleks korraks maha:)) Pisik ikka sügaval sees ja oi kuidas juba sügeleb see pisik!
No comments:
Post a Comment