Hehh

Eelmisel nädalal kuulsin korraga ilmatumat kõmakat vastu kabineti akent käivat... Ei saand kohe aru, mis värk on, ehk poisid pilluvad käbisid...
Hiljem selgus, et üks rähn räntsatas kogu oma ihujõuga vastu akent ja sadas siis taevast alla kui multifilmikangelane. Jäi sinna lesima, pilgutas silmi, vaatas ringi, aga ei teinud sammuraasugi.

Hoidsime lapsi linnust eemal ja vast poole tunni pärast helistasin meie loomaarstile, kes palus helistada 1313 numbrile. Sealt küsis nooremapoolne meeshääl niimoodi:
!!! ääää, Elva, eeeee, mis maakond seeee on äääää?

No ja siis andis mulle uue numbri.

Seal vastas üks veidi vanemapoolsem meeshääl, kes palus mul rähni karpi panna, ta tuleb paari tunni pärast järele. Olin suht kõhkleval seisukohal, seepeale onu kinnitas, et rähnid ei hammusta.

Püüa kinni nagu kana, et pea jääb ettepoole...

Ja no ma tean jah täpselt, kuidas kanapüüdmine käib, olen kohe meister selles, eksole! (olen ajanud taga ainult ühte ilma peata kukke, kes kuuri katusele lendas. Vants palus mul teda kinni hoida, ja ma mõtsin, et eriti imelik, kuhu ta ilma peata ikka läheb... Läks küll;))

Niisiis... Läksin karpi otsima... hiilisin siis karp näpus õue, valmis väga ettevaatlikult ühte hättasattunud linnupoega abistama... Keda polnud oli aga rähn:))) Ju sai tal samblal peesitamisest villand ja lendas ära:)) Otsisin igaks juhuks veel põõsaalused ka läbi, aga rähnikest polnud:))

Helistasin siis sellele, kes pidi talle järgi tulema ja tal oli kohe rõõmus meel mu häält kuulda. Palus tagasi helistada, kui rähn naaseb:)))

Töll kodus arvas, et ju see lind teadis, kus puupea töötab, et tema aknast sisse tungida üritas:)))

Reedel oli vaba päev, koristasin ja ajasin Jansaga juttu:)) Väga vahva, et neid ka vahel harva näeb. kaisa oli niiiiiii suureks kasvanud, et jube kohe ja laulab väga vahvasti!

Pühapäeval käisime koos Metsatölliga Elva rattamaratonil. Läbisime 31 km. Rada oli jube. Kardan mäest alla sõitmiseid ikka koledasti kohe. Ühes kohas karjusin nii jubeda häälega, et rajavalve välja kargas ja mind veelgi rohkem ehmatas:)) Aga oli supertore koos kalli kaasaga raskuseid jagada:))) Mõned strateegilised kehaosad tuleks välja vahetada, tea, kas neist enam asja saabki.

Lapsed jätkasid arheoloogilisi väljakaevamisi. Mina küll ei tea, kuskohast pärinevad need teadmised, aga erialane terminoloogia nagu väljakaevamised, objektid, leiud, vahendid, varingu tõkestamine jne on kõik kuulda, kui nad seal mässavad. Eile päädis kaevamisi ka edu. Lisaks kividele (mis pidada sisaldama kulda, hõbedat ja kalliskive ja mis kingitakse mulle!) leiti vett!!

Kujutage üüd ette, et meie aiataga luhal on ilmatusuur auk, milles põhjas vesi! nagu uus kaev või midagi... Eile õhtul pugistasime enne uinumist Tölliga naeru, kui mõtlesime, mida naabrimees meist ja sellest kaevandusest arvata võib... ja lootsime, et ta hämaruses sinna sisse ei potsata:))

Vot sellised lustakad ajad siis Kasteheinal...

ahjaa, Töllil on suvepäevad 25-27. juuli. Kuna Jansa kaasa on sel ajal Viljandis folkimas, siis mõtlesime, et saame kokku. Vaatame Elva lähikonnas ringi, käime metsas, uudistame jaamahoone ekspositsiooni jne. Naised-lapsed, mehed las puhkavad. Toitu teeme rõõmsalt, mida leiame ja aega veedame, millega tahame. Ilmselt teeme ka selle aasta esimese indiaanisauna ära:))
Kui on neid, kes tahavad kampa lüüa, siis andke aga teada:)) Kohtumiseni Kasteheinal:-))