Oli sagimist, mis ta oli, aga sel' aastal sai sõbrad-sugulased korraga kokku kutsutud ja suurem pidu tehtud. Lustlikematega kohtusime õhtu hakul Elva matkakeskuse juures, süütasime tõrvikud ja sammusime väerajale. Rada oli üsna libe, aga sõbra käe toel said kõik kenasti edasi. Olin eelnevalt juba raja lasketiiru poolt linna läbi tipsinud ja küünlad paika seadnud, nüüd oli kena tulukese juurest teise juurde tippida.
Vaikse järve ääres ehmatas meid ilutulestik, mis oli jube armas!!! Kahju, et ma ise natuke maha jäin, aga esimene grupp sai kindlasti eriti toreda elamuse. (tean nüüd, et Töll selle korraldas, varem polnud õrna aimugi:)
Tiirus läks veidi sahmimiseks ja siis pidu, süüa ja tantsu ja tralli ja lilli ja kinke ja häid soove, mänge ja lapsi ja...
Lastele olin sebinud batuudi ja mänguasju, et vanemad saaksid rahus omi asju ajada ja toimetada. Eks neil, kes selles nurgas istusid, võis müratase ju pisut suureks paisuda, aga ise nägin omi poisse küll vaid selleks, et ühel nina nuusata ja teisele muhu peale musi anda. Kell pool neli läksime siis viimaste külalistega Kasteheinale. Kaisu Ann ja meie Kaarel teatasid, et neil on igatahes kõht täiesti tühi! Peale näpumakaronide söömist tassisin Kaalu voodisse, kus tõstatus kohe teema, miks LAPSED peavad koguaeg magama, aga suured mitte?! Lühidalt tegin selgeks, et võime arutelu mõnel sobivamal kellaajal jätkata:))
Natuke lobisemist veel ja jutuajamisi, kinkide lahtipakkimist ja toimetamist, kell 5 sai tareke rahu ja vaikust, mille saabumist ta enam ehk ei lootnudki. Järgmisel päeval sai asjatatud ja külalistest viimast võetud.... Õhtul pugesin jonnituppa peitu, panin vahaküünla põlema, kingiks saadud plaadi ümisema, Töll tõi mulle klaasi punaveini ka, et kõik ikka täiuslik oleks... ja mõnulesin siis uute asjade/elamuste keskel: proovisin pesu ja ehteid, lugesin Doris Kareva Dekat ja Eesti luule klassika II köidet. ja siis sukeldusin Kuldesse shokolaadiraamatusse, taevas küll!!! soolased, magusad, soojad, külmad, supid, vormid, praed, küpsised, vahud, jäätised, joogid - kõik shokolaadiga!!! Juba vaadates hakkas hea:)
Lilledega tegelemine võttis ka oma aja, see on superilus, kui maja on nagu lillepood. Ämmaga just arutasime, et küll oleks tore, kui saaks need aasta peale ära jagada, saaks iga nädal uued lilled, vahel kaks korda nädalas! Pisikese kaktusega tegime tutvust: ta torkas mu sõrme ilusa augu, ise näeb välja kena ja pehme:) Üsna minu sarnane:) Amarüllise suskasin potti ja jään õit ootama.
Üks tore üritus oli ja soojendab kindlasti pikka aega mu meeli. Ja nüüd tunnevad sõbrad, kes kaua näinud ei ole ikka tänaval ehk ära. Peopaigas kõndis mitu inimest must mööda... eks ikka mind otsides:))) See oli naljakas:)
Päikest
4 comments:
Kallis Moorike! Supertore pidu oli! Nii kahju, et pidime varakult koju sõitma, aga Sinu järgmisel juubelil on MM ja Ingel õnneks juba nii suured, et saame kõik öö otsa möllata.
Aitäh Sulle! Ja eriti veel retke eest, mis oli tõesti põnev!
Jaa, vahva oli. Varsti saab ehk pilte ka.
Tänud tänud kutsumise ja vahva seltskonna eest. Ehkki mulle tundus, et pigem olid külalised need, kes pererahvast viimast võtsid :P
Ma usun, et keegi, kellele 100% sinu südamest kuulub, on väärt võidelda. Jah, ma võin kiidelda, sest ma pole kunagi kinni pidanud mõne negatiivse nõuandest mu vanematest, kui olin abiellunud. Meie kahe perekonna vahel oli sõda, siis oli mu abikaasa tema emade kutsikas, tema pereliikmed kasutasid teda palju, et ta ei saa teha otsust ilma nendega nõu pidamata. Mis mind kõige enam üllatas, oli see, kui 36-aastane mees otsib oma vanemat ja mõned pereliikmed nõustusid enne igaühe dating, halvim juhtus, kui talle tehti ülesandeks viia mind oma kodumaale Rampart New Orleansis, see oli riskantne et selline kutse võtaks. Meie perekondadevaheline sõda algas siis, kui ta lõpuks välja pakkus (see oli umbes 4 aastat tagasi), tema pere andis teatud tingimusi, kui ta peab mind minema (peame nendega elama), olin šokis, kui mu abikaasa aktsepteeriti ja oli nende tingimustega rahul (nii hull). Minu perekond vagasid ja nõudsid, et ma peaksin temaga viivitamatult lahti saama. Otsustasin anda viimasele lasu meestena, kes on juba üle 100% oma südamest üle võtnud, võtsin ma riskida minna nendega vaimulikult, konsulteerides Doctor Sharaja kaudu sharajasid @ gmail.com, ma ei tea, kuidas vaimulik isa juba teadis, et kavatsen temaga tutvuda. Ta rääkis kõigepealt mulle, millist ohtu ma olin sisenenud ja kuidas mu abikaasa on sunnitud alates sündimisest andestama, kuidas nad hoiavad aju, et nad teda põlgavad oma tahet. Nagu tsiteering, mis ütleb, et inimene näeb selgelt ainult südant, mõistsin, et keegi nägin seda, mida ma oma abikaasades nägin, miks ma kasutasin PRIEST SHARAJA abi, et ta tema viletsusest välja jätta. Tema silmad, kus PRIEST SHARAJA SID avas esmakordselt, armastati tema pere ja rahuldas kõik meie nõudmised, meie pered on teada saanud rahu pärast armastust. See on üle 2 aasta pärast armastuse kirjutamist ja minu abikaasa on jätkuvalt parandanud iga päev ilma tema perekonna sekkumiseta. Olen oodanud liiga kaua, et seda hämmastavat tükki jagada. Täname teie aja eest ja ka PRIEST SHARAJA SID. Ma tundsin teda, lugedes mõningaid häid ütlusi blogides .. teksti preester sharajasid ++ (234) 9066-376197
Post a Comment