Indigolaste plaati, joon sinisest tassist vett ja mõtlen inimhingede mitmekesisuse peale. Kabinetis on palju roosasid lilli ja kaela silitab maavalitsuse kingitud punane siidsall... Väga ilus sall... Tööd peaks hoopiski tegema, aga nagu ei ole õiget lendu... eks teen, kui mõtlen välja selle otsa, millest alustada.
Värvid on ikka nii olulised. Toodi mulle Maru kokaraamat, Aasta helelillas köögis ehk... näksisin seda eile, kuna ta tundus nii isuäratav... Kas see või miski muu aga nägin unes, et sain maitseid ja värve kuidagi ühendaa... Ampsasin kukeseeni ja ütlesin, et kuule, need kukeseened maitsevad väga kollaselt ja see kala on absoluutselt rohelise maitsega, aga näe, see maitse, mis tuleb eiteakuskohast on täiesti õrnroosa... Konteksti olen unustanud, aga seal oli ka hõljumist ja soojust...
Kallid küsivad, mida ma kingituseks tahan... Kuidas ma ütlen, et tahaksin enim, et järgnev aasta tooks kaasa rohkem lihtsalt olemist koos sõpradega, vaba unistamist, jutupalliveeretamist või äkilist söötmist kaaslasele... Teeks koos ehk mõne kena matka või käigu? Looks midagi? Laseks kõigil tunda, et nad on niiii olulised, see ei ole ju raske, mis? Ja et me harvem ütleksime, et pole aega või ei jõua... Eks saan ise selle soovi täitumisele kaasa aidata;)
Päikest ja palju roosakollaseid maitseid:)
No comments:
Post a Comment