Kevad on lajatanud, iga päev käin ja vaatan, kui palju tulbid on maast välja pugenud... Need, mida kunagi lumikellukesteks pidasin on hoopiski sinised lilled ja lumikad ilmselt hukka saanud... Ja nartsissidest, mida ma igal aastal rumala järjekindlusega mulda topin pole jälgegi... Tulpe tuleb rohkem üles kui maha panen, aga nartsissidest mitte varjugi... Mis võiks olla selle põhjus? Äkki ma ei tea, mis pidi nartsissisibulaid mulda pannakse... aga äkki elab meil miski gurmaanist mügri, kes armastab nartsisse ja saab tulpidest allergia? No mine sa tea... Eks katsetan sügisel uuesti... Loll ja järjekindel, üks hullemaid inimloomuse variante:)
Lapsed on usinad abilised, eks nende rõõmuks see paar peenrajuppi meil ju õilmitsebki... Kaevavad ja tassivad... Koerad aitavad ka kaasa, pisut rohkem kui vaja...
Meil on naabrid... Arvi ja Piret... Tulid üksõhtu meite õuele ja koerad tahtsid neid ära süüa, ma vaatsin kurja näoga, et minge sinna, kust tulite, kui läbi megakõva kisa sain aru kahest sõnast: naabrid ja ülejõe... No siis tegin vähe kabedama näo ette ja lasin koertel nad üle nuusutada... Olen ise mitut puhku mõelnud, et kes need seal küll elavad, äkki miskid penskarid... aga näed, hoopis nooremapoolne paar (meist küll vanemad, aga ikka veel noored), lapsi ei ole ja loomi vist ka eriti mitte.... Sportlikud ja avatud inimesed tunduvad olevat... Tahavad silda üle jõe teha, eks näis, mis saab... Aga ma usun, et kohtume veel...
No igatahes pani see põgus põrkumine mind mõtlema minust kui tutvumisobjektist... Küll oleks olnud kena, kui ma oleksin kohe naeratanud ja käe sirutanud, öelnud, et tere tulemast Kasteheinale, mina olen Moor ja Töll tuleb ka kohe, kuidas elate ja kuidas siia sattusite?? Aga mina, lasen koertel nad ära süüa ja vaatan sellise näoga nagu tahaks ise ka tüki ampsata... Pole ime, et sõprade leidmine nii raske on... Need, kes alles on jäänud on ise ikka väga visad pidanud olema... Aitähh teile!!
Kaarel tahaks suurima heameelega kalamees olla nii ööl kui päeval... Ja mina olen mingi jabur ema, kes ei viitsi tiigikaldal kügeleda ja poissi passida... Vähemalt mitte üle poole tunni järjest... Tahaks ise ka midagi teha, riisuda, kaevata, põletada, tassida... Aga ei, istu ja valva, et latske end suures kalastamistuhinas ära ei uputa!
Ja Töll on hulluks läinud, tahab mulle autot osta... Ja mitte niisama kena panni kui mu praegune vaid midagi noh, kaasaegsemat... säravpunast, mis silmanägemise ära võtab ja aastanumbriga nii tänane kui veel olla saab... Targemad ja kogenumad palusid mehe taskutes väikest revisjoni korraldama hakata, aga ma mõtlen, et las ostab käru ära, siis revideerin:-)) Igatahes põnev, ta pole mitte kunagi varem olnud nõus isegi viis aastat vana autot ostma... (liiga uus ja kallis) On ta nüüd siis saanud põrutuse, raputuse, armukese, nägemuse, linnugripi või mille iganes... Kahtlane, aga raviga võiks niisiis natuke oodata:)
Nädalavahetus tõotab tulla karmivõitu... Reede-pühapäev gestaldigrupp, laupäeva õhtul siis lisaks äia 60 aasta juubel... uhhhh! Aga küllap saame hakkama....
Kena kevadet ja lähen joon natuke teed... see võiks mulle ära küll kuluda...
6 comments:
Tead, lase omale 300 seeria bemar osta. Ja-jaa, minu naisuke kui sellega korra poes käis siis teatas et me peame ka sellise saama :D
Jeebus-jeebus. Kas R-ile teist naist ei ole vaja?
Et siis peaks kaks autot ostma või?? Aga bemareid pole mulle millegi pärast justkui pakutud... Tänan vihje eest!!
Audi A 100 on ehk isegi etem masin. Sujuvam, ei ole nii torm ja äkiline.
No ma vaatsin hoopiski Hyundai Getzi... Mulle meeldis, aga sugulased pidid minestama... Eks veel näeb, kas olen mõjutatav:)
Kahe või neljaukseline? Tegelt ma pean sugulastega nõustuma, oleks eeldanud et metsamoor ikka maasturit vaatab :D aga esmapilgul midagi väga jubedat Ketsis ka ei näinud. Aga pane tähele - juhi turvapadjad on ainult GL mudelil!
aga ketsil on 5 a garantiid, teistel 2 ja konditsioneer juba paketis:)
Ja sugulased pakkusid bemarit või fordi, need ei tee metsas olulisemaid hüvesid kui kets:)
Post a Comment