Laiselda on mõnus...

No nüüd ei ole olnud mahti kohe kaua pajatada, aga näed, nüüd siis aeg käes...

Mis on juhtunud, lapsed on olnud haiged ja siis natuke terved kah! See viimane on kohe eriliselt vahva!

Tööd on juurde tulnud, sest elvalaste küttekompensatsioon hakkab ikka minu kaudu käima ja saan kogu sõimu ja saasta oma kraesse... Eks ikka: sõnumitooja lüüakse maha...

Suursündmus on see, et käisime Pärnus... Vanad noh, jätsime pojakesed hoolsa ämma helladesse kätesse ja panime putku... Laupäeva hommikul purjesime minema ja esmaspäeva õhtul maabusime taas kodusadamasse. Etteruttavalt tuleb öelda, et argipäev lajatas täie raksuga vastu kolpa nii et silmist lendas tuld...

Igathes veetsime siis ühe laheda nädalavahetuse miskis kenas hotellis. magasime nagu põrssad (sest kodus ju ei lasta magada ei ööl ega päeval), nautisime iluprotseduure ja hommikusööke, Mehhiko toit Lahkes Margaritas, käisime teatris ja ööklubis, natuke merd nuusutamas... Ja oli väga virgutav, uinutav, lõõgastav... Mõnna... Teisel õhtul igatsesin laste järgi kui meeletu, aga asju ikka ei pakkinud, laiskus sai võitu:)

Naljakaid seiku oli ka: meil oli mingi pakett, mille sisse käis saabumisel majavein... Väga tore: vein, klaasid... Kena, ainult korgitseri ei olnud... Ja ei olnudki... Vaatasime siis seda veini jupp aega... Kui alla helistasime, siis teatati, et võtke pudel kaasa ja minnge tehke all baaris lahti!! No aitähh, tippteenindus igatahes... Kallis Metsatöll siis läks alla ja tõi avaja üles ning viisime selle pärast isegi tagasi...

Ja kui vähe naeratusi me seal kohtasime.... Oi-oi-oi, ma ise naeratan oma kaasale ka sagedamini;) Igatahes viimasel päeval küll üks proua naeratas ja sauna ukse juures istuv näitsik oli ka lahke, aga muidu oli ikka üsna nukker... Hommikusöögilauas teenendasid ikka täielikud zombid... Näost hallid, käed värisevad, naeratus suht negatiivne...

Siis taheti minu toreda laavakivimassaazi eest kaks korda raha küsida, kõigepealt minu käest ja siis Metsatölli käest kah... Tore, et ma vähemalt teda infoga varustanud olin ja ta sõrad vastu ajas ja maksmast keeldus... Siis üritasid minu käest teist korda raha saada, aga ma ütsin, et oi ei... Ühe teenuse eest ma topelt ei maksa... Siis vabandati ikka ka, aga vaevaliselt see tuli... No ikka soovitan kõigil kaasmaalastel toredasti inglise keelt kõnelda või soomet või suahiilit, aga jumala eest mitte eesti keelt eestis asuvas hotellis... Seda ei suuda teenindav personal taluda:)

Igatahes on Pärnu veepark väga vahva, eriti esmaspäeva hommikuti, mil rahvast megavähe ja saad teha, mis tahad ilma suuremate sebimisteta!!

Ja kui kaua me pole oma Metsatölliga saanud rääkida, lesida ja mõtiskleda... Arutada maailma-, pere- ja muid asju... Lihtsalt olla vagusi vaadates telekat või lugedes ajakirja... Kaisus magada... Uhhhhhh....

Koju tulles saime teada, et lapsekratid pole meist suuremat puudust märganud tunda (kas pole solvav?!) ja kõik on väga tore, ämm oli korjanud ära nööril tolmuksmuutuva pesu ja küürinud puhtaks pannikaane ja nii mõnegi minu kätukestest pikemalt puutumata eseme! Ta nägi küll vähe kurnatud välja, aga ju ikka elab edasi...

Ja vahel ei olegi vaja sõita Pariisi (kuigi seal võiks samuti tore olla ja teenindajad jagaksid naeratusi ette ja taha), ega Egiptusesse (sest mis see päike ikka nii erilist on)... Järgmisel korral läheme ilmselt Pühajärvele, sõiduaeg ja kulu jälle kokku hoitud:)

Aga tegelikult läheme järgmisel korral koos lastega kuhugi, enda peale sai juba nagu mõeldud, las siis saavad lapsed ka elamusi:)

Igatahes keerasime õhtul juba Tölluga tülli, sest ta ütles, et ma annan lapsele vanaks läinud piima, aga mina ei andnud... Ja asi lõppes sellega, et ta ei usalda mind, sest eeldab, et ma annan lapsele vanaks läinud piima!! No lahe igatahes! Saime siis aru, et illusioon on läbi ja tere tulemast argipäeva!!

Üks argipäeva pelgav Metsamoor, kes ootab üleujutust.... Suurt-suurt lainetust oma hoovile, aga laseb alles oodata!!