Oli see vast jaanuarikuu keskpaik, kui sain tööalase maili, et keegi tahab üritust korraldada ja sellest saadava tulu meie lastekodule anda, küsis veel, kas meil oleks kindel koht, kuhu seda raha panna.
www.alevasia.ee oli see ettevõte.
Eelmisel reedel, 6. veebruaril siis sai üritus Otepää kultuurimajas teoks. Esinesid Koguta segakoor, Suisapäisa ja Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid. Meie omad lapsed ka. Ilmselt ei saada ma seda tunnet iial kirjeldada nii, et keegi seda mõistaks. Publik oli soe ja rõõmus, elas kaasa, plaksutas ja laulis, lavalolijad suutid jätta mulje, et annavad endast 200% vähemalt. Konguta küttis juba emotsiooni lakke, teised said selle najal purjetada... Ja kui siis Pihlapuud punasid ja saksofon mängis, oligi jokk, mul pill lahti ja nina vesine... peale seda oli tarvis minna aitäh ütlema ja no ega ikka ei saanud sõnagi suust, kökk ja mökk ja midagi ikka sai öeldud, aga see kõik oli nii armas olnud.
Raha koguti ka palju - piletitulule lisaks käis saalis ringi korjanduskarp ja Suisapäisa müüs plaate, mille tulu ka meile andis, kokku sai 9619 EEK. Selle raha eest läheme kevad-suvel loomaaeda ja kohvikusse:-))))
Töll oli ka kaasas, algul küll väga skeptiline, aga hiljem ütles, et oli superlahe. Ta arvas, et kunagi Pärnus vaadatud Kaunimate aastate vennaskonna kontsert oli ehk natukene parem....
Ega ei saagi sellise asja eest aitäh öelda, mida sõnadessegi panna ei suuda:-)) Igatahes jään heldimusega meenutama seda õhtut, mis oli ju ka meie poja sünnipäevaõhtu... Ja soovin häid tundeid kõigile, kes üritusele kaasa aitasid ja teen sügava kummarduse esinejatele.
2 comments:
Kontsert oli tõesti vahva, laulda oli väga-väga hea. Algul oli ikka lavakramp ka, esimene laul möödus nagu udu sees, ei mäleta, et oleks suure ähmiga päris valesti laulnud. Ja pihlapuu on ikka imeline laul. Rääkisin pärast Antiga (saksofon), ta lootis, et ei pea enam kunagi seda mängima, ütles, et oli hullult närvis olnud, kahe tule vahel. Ühelt poolt publik, kes nii hirmus polnudki, teiselt poolt koorid - meie olime küll hirmu nahka ajanud.
Kahju, et meid nii ruttu ära viidi, tegelikult oleksin sulle ka hää meelega tere ütlemas käinud.
Järgmisel korral:)
Post a Comment