Monday, November 2, 2009

Kiiksud...

Kas teil on?
Mina vajan sirgeid ja siledaid voodilinu - ilma putsukeste, kortsude ja juuste või küpsisepuruta...
Laulan, räägin ja kärgin autoga sõites valjuhäälselt...
Kannatan külmetavate varvaste-sõrmede käes - või no jah, pigem kannatavad inimesed, keda puudutan...
Nutan, kui on ilus ja valus ja hea...
Ja ongi nii...

4 comments:

Kudzu said...

Jäised varbad ja sõrmed - sama siin. Ja suudan ikka veel ilu näha ja valu tunda.
Minu suurim kiiks: kõigil asjadel on oma koht ja asjad peavad seal olema. Minu pere arvab, et asjad peavad olema kohas, kuhu nad hetkel kukuvad.
Ja ma kontrollin kodust lahkudes, kas vesi sai kinni ja triikraud välja ka siis, kui pole kumbagi kasutanud.

Vanaema Weatherwax said...

ja kus on Sinu kiiksud, moorike?

Lendav said...

Külmad sõrmed ja varbad ei ole minu meelest kiiks. Pigem oleks kiiks nende toppimine soojendamise eesmärgil ebaharilikesse kohtadesse.

Minu üks olulisematest kiiksudest on ignorantsus raha suhtes, suurema osa oma tegevustest, mida võiks tööks nimetada, teen ma ilma igasugust materiaalset kasu saamata. Tänane näituski - ma olen kulutanud oma aega ja pabereid ja värve, kas ma neist midagi müüdud saan, ei julge arvata. Ei loodagi. Ei teinudki selle mõttega.

Eks neid kiikse ole veel...

Metsamoor said...

No kiiks pigem kui midagi, mis teisi ei iseloomusta... Mida arvad, et teised ei tee jne.