Vahel on vaja...

teha asju enese pärast, enda jaoks ja iseendaga.
Minust sai eelmisel nädalal Paula - see poisipeaga tüdruk:) Enne Paulaks saamist hüüti mind aga nimedega: Issandjumalküll ja Oimaivõimissanüüdtegid!

Noorem poeg vaatas mind asjalikult ja sõnas: emme, mis Sul läksid juuksed silma ette või?

Vanem tunnistas, tunnistas veel, ajas silmad hästi suureks ja kappas sõbra juurde teatama: Kujuta ette, mõnel on selline soeng, et ma ei tunne oma enda ema ka ära!

No ja Töll... Tema piilus aknast ja keksis toas ümber minu kui laps jõulupuu ümber, katsus ja sikutas, siis teatas, et tema arvates vanale inimesele pikad juuksed ei sobigi!! Palus veel öösiti mitte ehmuda, kui hirmukarjatusi kuulen: siis on ta voodist võõra naise leidnud...
No nagu ma usuks, et need hirmukarjatused saaksid olema, ikka rõõmukilked, tõenäolisemalt lihtsalt vaikne mõmin:-))

Mulle meeldib ja aeg oli küps: ma saan nüüd hommikuti pead pesta, saan panna pähe väikseid vahvaid vidinaid, saan magada ilma krunnita kuklas või patsita selja all... asjad, mis seni on puudu olnud:) ja värvimine peaks nüüd ju ka hoopis lihtsamaks minema, ehh?

Ma ei saa enam enesekindluse tõstmiseks juukseid kaitsva kilbina seljale lasta... jah, see on ka ainus hea asi, millest ilma jäin, aga kas mul seda enam vajagi on?

Aga inimfantaasia on ikka lahe loom küll: kuhu vahele Sa jäid?; tegid Vanemuisele annetuse või?; Saidki lastekodust täid pähe, Sa vaene laps!; oled Sa armunud või?; Miks siis niimoodi?; Ega Sa haige ei ole? no ja nii edasi:)))

Nii, aga lisaks juustele peaks rääkima ka kepikõnnimatkast, millega sel aastal kenasti hakkama saime. 32 inimest, muist keppidega, muist ilma, kogunes laupäevahommikul jaama juurde ja kõndisime üheskoos Väikese Väe raja läbi, pidasime Tervisespordikeskuse juures näksipausi ja seadsime end kes edasi-, kes tagasimatkale. Väga vahva oli. Tädikesed lubasid edaspidi ise tihedalt rada külastada, nii et Anni lootused kujuvargaid jahtivatest kepikõnduritest saavad ehk täide minema.

Ja pühapäeval lasin pere välja värsket õhku hingama ja koristasin, jõudsin ka lugeda, muusikat kuulata ja jalutuskäigu teha.... Väga mõnna....