Kui ma olin väike tüdruk, no vast algklassides käisin, andis elu esimene päris sõbranna ja naabritüdruk Kadri mulle kaktusepoja. Kole okkaline tüüp on ta (mitte Kadri)... Aastal, mil lõpetasin gümnaasiumi näitas ta mulle oma esimest õit, kunagi veel korra ja edaspidi ei ole tal olnud jaksu õisi välja ajada, vaid pisikesed pehmed nupukesed, mis peagi kuivavad ja küljest kukuvad.... Eelmisel aastal istutasin ta ümber, võtsin pojakesed külje alt ära, seadsin ta koridori, kus suvel rohkem päikest ja talvel jahe, kevadel lükkasin ta majast välja värske õhu kätte... ja palun: 
Hetkeks on ka viies õis avanenud ja no see on lihtsalt imeilus, ütleks võimas - nagu ütles Rassu, kes ei suutnud kuidagi uskuda, et see juba kaktus võib midagi sellist enda seest välja ajada...
Ehh, ei tasu pealispinda liialt usaldada.
Igatahes täna õhtul etendus Agustikuu teemaja ja esmaspäeval on ootamas Happy go lucky Cinamonis. Seal üldse mingi toredate filmide nädal alates laupäevast kl 19. Vaata www.cinamon.ee
Laupäeval tahaks minna setusse http://www.mikitamae.ee/setokuningriik/ Oleme seal ämmaga juba pikka aega igal aastal käinud ja noh, tore on:)
Nii palju kohti on, kuhu tahaks minna ja asju, mida teha ja kodus tahaks ka ju olla, peenra lõpetada ja sisustada, koeri sügada jne.
Ilusat kõigile!
