Esmaspäev

Ja ikka veel haiglas!
Eile veel oksendas, tilka enam ei ole, aga kõht ikka lahti. Kui laupäeval oli lootus, et EHK saame koju, siis see lootus meilt võeti ja nüüd arvab Kaarel, et me jääme igavesti siia!

Vast ikka ei jää, sest olud on suht hullud: vannitoas ei põle tuli, ruumi ei õhutata, oma 12 m2 palatist välja astuda ei või, suhelda saab niiiii vähe jne.

OK! See kõik on tühine! Hindan seda, et saan lapsega niiiii palju koos olla, et on hetked enesessevaatamiseks... Ja eelkõige tunnen rõõmu, et Kaarel nosib just praegu viineripirukat ja joob mahla ja seda ilma suurema motiveerimisprotsessita
Äkki saame täna koju!!
Kinnine ruum ei mõju mulle just hästi...
Ja ma tahan tööle minna!! Eks ole hea ema: laps vajab hoolt ja tema tahab tööle!!!
No mis teha!! See ma olen...