Monday, March 13, 2006

Kestab-kestab talvekene...

No mis värk see on, märts käes juba ammuilma, peaks igal pool olema üks plirts ja plärts, aga võta näpust, hanged põlvini ja kui juba korraks tekib päikesepaistel lootus, et ehk ta tuleb, kevad noh, kes muu, siis sajab öösel jälle hea hulk pehmet kohevat lund alla. See oleks ju olnud äraütlemata ilus ja teretulnud nähtus no näiteks detsembris... Aga märtsi keskpaigas.... Äkäääääää...

A mingid hullunud lumikellukesed on ometigi oma nina välja pistnud ja teevad nägu, nagu oleksid nad kõikvõimsad... Oli see alles jõustav hetk, kui ma need kuulutised avastasin... See ütles mulle üsna vaikselt ja siis suure kisaga, et ta tuleb ikkagi ja Eestimaad ei ole tabanud mingisugune talveneedus...

Kuid suhetele mõjub see külmus küll üsna vähekirgastavalt. Paar päeva tagasi oleksin pannud üles kuulutuse, et ära anda mees, 74. aasta väljalase, keskmiselt pruugitud, heade tõuomaduste ja koolitussertifikaatidega, hästi hooldatud....

No miski mees tuleb mulle ütlema, et ma peaks koju jääma ja ainult kokkamise-kraamimise-titetamisega tegelema.... Miks ta siis ei võtnud endale mimmu, kes oleks kenasti ainult talle otsa vaadanud ja käskluseid oodanud, kes ei vajakski muud ja saaks oma eneseteostusevajaduse koduseintevahel rahuldatud.... Mina olen küllalt kaua peidus olnud, tahan inimesi, tahan kuuluda, tahan olla keegi. Lisaks sellele, et olen ema, abikaasa, koduperenaine, pesunaine, kokk ja koristaja... Kudzu võttis ka alles sel teemal sõna, kui tähtsad me oleme ja kui palju peame ära tegema... Ja nii ongi.... Mis siin ikka muud...

Palju õnne kõigile kiirelt ja kenasti sünnitanutele.... Ehhhh, hullud ajad teil ees, aga kui mööda saavad, olete enda üle ärateenitult uhked!!
Kaarliga kohtumist ootame juba väga, sest Rassu tegi igasuguseid üllatunud-joovastunud nägusid, kui kuulis, et Kaisu sai endale venna ja venna nimi on Kaarel... Ja nüüd siis ootame, et kõik oleksid terved... Ilmselt kuskil jaanipäeva paiku võib see isegi juhtuda, siis läheme Jõgevale... Kartke kõik!!!