NO nii kaua ei ole Metsamoor sõna võtnud... Mis teha, on olnud halvemaid aegu ja natuke veel halvemaid, aga need on selleks korraks ehk möödas ja asjad liiguvad veidi positiivemaile radadele.
Lapsed olid haiged mis kole ja tundub, et Kaarel on kohe eriliselt õrnakene, sest täna hommikul oli ta jälle kuidagi kahtlane. Kui mu ingellik ämm veel kannatab, siis saab taas paar päeva lapsukesi hoida... Mis teha, ma ei saa/ei taha kogu aeg kodus olla... Siis võiks ju üldse töölkäimisest loobuda...
Kolmapäeval ootab ees arenguvestlus hr.Linna Peaga. Kolleegid on nii ärevil ja sahmivad ringi, ei saa mina aru, mis neil viga on... Räägid ülemuse ülemusega tunnikese juttu sellest, kui tubli oled ja ongi nagu kõik? või?
Ja ootan kevadet... Päikest ja seda, et lilleninad mullast piiluma hakkavad - see on kohe eriliselt lootusrika ja edasiviiv vaatepilt... Kükitad kusagil maja seinaääres, päike paistab, õhk on märg, ja siis märkad neid esimesi pruunikaid-rohekaid ninakesi... Ja siis tead, et kevad tõepoolest on kuu aja pärast kohal ja lilled hakkavad õitsema... Süda hakkab värisema, kui selle peale mõelda...
Eile käisid miskad sõbrad külas... Nii tore, kui nad ikka vahel viitsivad metsa tulla ja natuke ringi kuulatada... Väikesed Pipid ja MMid...
Kaisu Käps oli eriline Kaarli lohutaja/kallistaja. Mu pesamuna oli päris kindel, et pliks tahab temaga "kaketa" ja kisas korralikult, aga mõne aja pärast juba kallistasid ja musitasid mõnusasti.... pean sellel plikal ikka silma peal hoidma, tarmukust tal tundub jaguvat mitme eest...
Ja need väiksed tüdid tekitavad tunde, et äkki siiski kunagi meie peres ka veel.... aga no tõesti.... titt? Äkäääää, räägime viie aasta pärast uuesti ja vaatame siis, mida mõtteid on:) Nüüd teen jälle vähekese tööd...
Ah jaa, kui Rassuga ühel õhtul diskuteerisime, et peaks ikka peput ka pesema, saime vastuseks, et nii umbes seitsme aasta eest ta juba pesi ennast... No lahe, ta ju ise saab varsti nelja:)
