Thursday, September 20, 2007

Öised külalised...

ÖÖÖ, maailm magab, Kasteheina talu tukub tähtede valguses ja nohistab tasakesi... Palgid ägisevad raske kivikatuse koorma all...
Moor kuuleb hääli... Kraapivaid, järjekindlaid.... Hmmmmm... Aaaaaaa, küllap on Miu meie tuppa lõksu jäänud ja nüüd lillepotti asjale läinud... Moor kargab püsti, lajatab tule põlema ja jookseb palmipoti juurde (noh, ütleme, et see on palm)... Kassi pole... Töll vaatab uimase näoga... Noh sellisega nagu tal ikka ees on, kui kl 2 peab ärakama...
Moor krabab hüsteeriliselt teist suuremat lillepotti, et kassipoeg ikka kätte saada, haisu ju veel tunda pole, ehk saab jaole! Ei midagi, ainult pidev kraapimine... Töll teeb toaa ukse lahti ja kass jalutab nurrudes sisse nagu õige mees (või mis iganes soost ta võiks olla....) Moor saab aru, et ei tasu nurkades nähtamatuid taga ajada ega voodi alla pugeda...
Aga... Kraapimine, uuristamine ja nühkimine jätkub... ja mitte Moori peas, oh ei... Nüüd juba Tölli peas ka... Moor nagu õige elukas sai aru, et keegi tema lillekesi ei ohusta ja puges põhku tagasi... Töllil aga und ei ole, sest keegi ju kraabib endale majaseina urgu:-))
Natuke dialoogi:
T: see on mingi suur lind, kes katusel joob...
M: jaa, toonekurg, mul ongi temaga üks jutt vaja ajada...
T: ise oled toonekurg, ja mis sa magad seal, kui ta nii jätkab, on hommikuks toas...
M: ja mis sa arvad, kes seal on, majavamm ründab või?
T: viskab Moori mingi rõivaesemega... Ise oled üks Vamm!
M: itsitab sadistlikult... Kes siis?
T: ma ei tea, mingi loom...
M: jah rebane või mäger uuristab endale urgu...
T: ise oled Mäger, mis sa naerad seal, asi on tõsine!
M: on jah, hirmus jube... uni on kallal...
T: liigutab katuseakent, aga lahti ei julge teha, kardab mägraga pikku pead saada....
M: õpetab, et no aja siis see koll minema...
T: teeb koss-kosss-koss ja kõtt-kõtt, kasi minema, kõrvetatud kass! ise klopib vastu katusealust kaldseina:-)))
M: tee ikka sõjatantsu ka:-)))
T: ma sulle teen sõjatantsu, viskab jälle midagi!
Aga selle kohaga juhtus nii, et sissetungija hakkas kartma ja panin putku.. Noh, vagusi jäi vähemalt... Pererahvas põõnas edasi... Kui...
Saabus Kaarel: issi-Kai (kui tahab, et mõlemad vanemad talle tähelepanu pööraksid).. Kuule, mul tuli natuke piss püksi... Möhhh... Moor ajas aga kargu alla, lasi lapsel ülejäänud soru potti teha, hindas voodikahjud nullilähedaseks ja kuiva pidzaama saanud laps jäi taas tudile...
Moor laekub magamistuppa ja teatab tähtsalt: aga mina tean, kes seal kratsis... See oli Kaarli pissihäda:-))) Töll keerab selja ja pobiseb midagi saatuslikest vigadest ja nõdra ajuga naistest:-)))
Mul igatahes siiamaani nali peal:))
Hommikul üritas ta mulle rääkida urgukaevavate nahkhiirte juttu:-)))) Enne usun nokaga palki puurivat toonekurge:-)))
Igatahes lõbus ööö:-)))

Friday, September 14, 2007

Reedene hellusehetk...

Ma elan ja olen olemas ja mõtlen, mis on see, mille nimel elan ja olemas olen...
Kõige tähtsam on ju meie pere... Need võrratud poisikonnad, kes jagavad tuhandeid kallisid, rõõmsaid pilke, tarku ütlemisi ja õiglaseid (vahel valusaid) hinnanguid... Eks Töll on ju ka paras poiss, kuigi püüab vahel igavusest eriti isane olla ja meesõiguslusest jutlustada...

Kuidas see küll niimoodi on läinud, et meie, kes väidetavalt väga erinevad, oleme saanud hakkama millegi sellisega... Kõigest hoolimata, kõigest läbi-üle-mööda minnes... On meil need imelised poisiväntsud, on kodu, kus ma ei kardaks kuraditki! Hmm, veeuputust vahel ehk siiski...

Varsti saab 9 aastat mööda, sellest päevast, kui tutvusime... Nüüdseks on ilmselt teravamad nurgad lihvitud, valusamad haavad ravitud, selgemad sihid seatud...

Mina olen õppinud palju, oi kui palju... Kuidas märgata ja usaldada märke, mis vahel ehk kõige võimatumaid asju teatavad... Kuidas olla heam (mis sõna, aga paremat ei tea:-)), kuidas öelda jaaaaaaaaaaaa, kuigi lihtsam oleks öelda EI!, kuidas mängida printsess Fionat nii, et Eesel ja Shrek mõlemad rahul oleks:-))) Kuidas olla õnnelik sellepärast, et keegi teine seda on...

Mul on sõbrad, kes hoolivad, märkavad ja toetavad... Mul on töö, mis on meeldiv ja minu jaoks sobiv... See kõik on vaid boonuseks...

Ma olen ju õnnelik inimene.... Seda ei tohi kõvasti välja öelda, sest siis kõik kaob ja muutub koledaks (seepärast kirjutasin selle sosinal;-)

Päikeseliseid päevi kõigile sõpradele ja sõprade sõpradele...

Aitäh sõbrale Josh Grobani plaadi eest...

Thursday, September 6, 2007

Eheeeee

Elan siin mõnusat üksikema rolli ja olen sellega päris rahul... Issi tegeleb meil oma uue ja toreda ehitaiseüksmajajaolerahul projektiga.... See tähendab, et me kohtume õhtul kl 23, kui ma midagi uniselt mõmisen ja kaissu küsin, enamasti selleks ajaks juba on keegi, kellele küsida... Ja siis hommikul kl 7- 7.30, mil vastastikku võileiba nosime:-)) Aga kõik on rõõmsad ja kuna selline olukord on kestnud ju suhteliselt kasinat aega, siis pole hullu... Ja pühapäeva õhtuks on mul plaan taaskord kogu pere Aurasse lükata, siis peab ta mõneks hetkeks tsemendi unustama:)
Tööl kiire... lastega käin soolakambris sügiseks valmistumas... Pere ka valmistub.... talveks ja kevadeks... Ja noh... Ongi kõik...
PS, kas keegi veel vahel mõtleb, et oi, ma peaks sellest kirjutama... Siis on hetk kadunud... ja pärast ei olegi seda nagu enam olemas, millest kirjutada.... Hmmmm