Rongaema, kas ikka tõesti?

No vaja paar rida ära kribada, muidu arvate, et tormid on mu metsa kinni jätnud või vihmavood tee minema uhunud! Pale ühe suure puu, mis risti teel lesis ja mind koju ega Tölli kodunt minema ei lasknud, polegi midagi erilist olnud, isegi elekter on pea pidevalt paigas püsinud:)

Olen teinud palju tööd ja järjest enam tundub mulle, et raban siin üksinda... Kui ise midagi ei liiguta või karmilt ei kamanda, siis lihtsalt kõik seisab ja roiskub! Ma ei saa niimoodi tööd teha ja see on ikka tõega ebameeldiv, aga ma püüan endale öelda, et olen lihtsalt egoistlik ega pane tähele, mida teised teevad ja tähtsustan ainult oma panust... ja selle tagajärjel tundub, et teised suurt ei tee.... äkki see ongi nii, äkki...

Järgmisel nädalal sõidame Metsatölliga maad avastama. Seekord Kreeka pisikesele Santorini saarele, loteriimajutus ja vabadus minna sinna, kuhu tahame ja just siis, kui isu tuleb. Nii hästi kõlab ja kuna oleme üht sooja reisi plaaninud-oodanud, vahepeal lootused maha matnud ja nüüd siis jälle üles soojendanud juba sügisest saadik, on meie rõõm ikka suur küll... kuid...

lapsed jäävad ju maha... Mul oli algul sellega raske leppida, kuid kalli kaasa veenmised ja kaine mõistus näitab, et nii on vist hea küll... Lapsed saavad vanaemadega suhelda ja meist puhata, meie saame ka olla korraks jälle mitte ainult lapsevanemad vaid lihtsalt abikaasad ja reis tuleb kahekesi ka oluliselt odavam;)

Aga teiele, kallid "rongaematajad", keda ei ole mitte vähe olnud, pean ma ütlema, et mina ei tulnud ühele teist etteheiteid tegema, kui laps 3kuuselt lasteaeda viidi, ei tulnud teisele ütlema, et nädalate kaupa last vanaema juurde jätta, et ise tööd teha on natuke vara ja ei tule ka, sest kõigeks on põhjused ja inimesed teevad nii nagu sel hetkel tahavad/oskavad/suudavad... Ja kui mõnel on nii kade meel, et ei ole kedagi, kellega koos saarele sõita, siis mina ei ole selles süüdi!

Ja ma olen väga rõõmus, et mu lastel on vanaemad, kes on nõus neid hoidma, et mul on abikaasa, kellega ka nüüd, 8 aastat hiljem tahame koos käia ja olla, tahame kogeda uusi kogemusi ja kohata seninägematuid imesid, kellega meil on ikka veel millestki rääkida, midagi arutada ja luua - koos.

Ja see reisinädal teeb meist kindlasti hoopis paremad lapsevanemad, sest me tuleme tagasi uue energia ja loovusega, uute kogemuste ja seiklustepagasiga...

Ma ei taha saada kibestunud kurjaks (üksik)emaks ja kui ma enda ja oma pere eest ei hoolitse, siis allasurutud vajadustest ja soovidest see just algabki!

Seega, heia, Santorini ja ega vist enne ei kriba, kui tagasi jõuan! Energiat täis ja silmad imestusest punnis... Loodetavasti:)

Kõike kena kõigile, ka "rongaematajatele", tehke silmad lahti ja elage!

Kiire kulg ja kolm titte!

On nüüd alles ajad olnud! Tegin õieti, et puhkuseperioodil rohkem ringi tõmblesin, kuigi mine Sa tea, üksinda kodus lebotada oleks ka võinud lahe olla, aga tühja siis lessamisest välja tuleb, kui igast nurgast vaatab vastu mõni tegemata kohustusejurakas. Külla ma igatahes kellelegi ei jõudnud ja puhkus lõppes vägivaldselt, kuna oli vaja päästa meie väikelinna au ja platseeruda kohtupinki seletusi andma... no ehk saame selle asja lahendatud ja veel vägagi positiivselt, kui advokaadil midagi ära rikkuda ei õnnestu (viimatisel protsessil teda ei viibinud, oli välislähetuses).

Igatahes jõudis kätte see kolm korda edasi lükatud aeg ja Metsatöll laskis kurjadel meestel oma mandlid ära kaksata... Ja siis oligi mul kolm titte ja kogu majapidamine kukil! Tee püreetoitu ja tassi jäätist-jogurtit tonnide kaupa koju... Lõunavaheajal perele süüa ostma, et õhtul ei peaks krattidega kauplustes aelema, siis sõidan selle koju... Ja see üksinda rääkimine, mõistatamine, varsti võin aliaseprohviks saada, aga ehk hakkab ta ikka enne rääkima! Ja no kuulnud on mu kallis kaasa nii mõndagi, mis juba üle seitsme aasta varjul olnud... Ma kujutan ette, et kui kõri korras, siis räägib ta ühtesoodu mitu nädalat, et kõigele vastatud saaks...

Aga 5 nädala pärast on jälle puhkus, kolm nädalat jutti ja katsugu keegi mind siis tööle sundida! Kui viiepäevasest puhkusest on kaks väljakutset (lisaks muud kõned), siis ei taha mõeldagi, mis pikema perioodi puhul saama hakkab! Ja no siis tuleb perepuhkus, st. mina ja lapsed! Mees saab enne ilma lasteta ära puhata!

Igatahes on praegu energiatase kõrge, meeleolu stabiilselt positiivne ja suutlikkus mitmekordne... Homme õhtul saabun koju hilja, tahaks näha, kuidas Töllu unejuttu võimleb:) On kellelgi spioonikaamerat laenata??

Kallistan sõpru ja luban, et kunagi teen oma lubadused ka teoks!

Puhkuste puhkus.... ehk kuidas nüüd võtta!

Moor puhkab riigitööst. Ja annab Getzi nii kuis jaksab... Mulle meeldib!

Esmaspäev: sain masina kätte ja kolistasin vanaema juurde, ta juba natike põdur ja hajameelne, vaibad sügisest saadik kloppimata! Andsin end orjaks ja sain kõike aknapesust põrandateni! Olin alles õhtuks kutupiilu!

Teisipäev: oma kodu ka vaja kraamida, ja meie pisikene neljatoaline onn võttis kogu päeva, esik ja klotsituba jäid ikka veel kraamimata! Aga seeeest värvisin oma pisikeste kätu-lätukestega kamina raami ära! Töll isegi ei märganud, ajasin ta siis keset ööd voodist välja, et mine ja vaata!! Läks ja vaataski siis! Karlutti hammustati jälle lasteaias... Kasvataja ütles veel, et ta ongi ju nii õrnake... Selle peale ei saanud ma jätta ütlemata, et jah, romantikud süüakse ju kohe ära!!!!

Kolmapäev: väike põigerdus Mööbliaita pani suu vett jooksma ja tahaks maja sisustada, aga Töll arvas, et ehk paari aasta pärast... No ja ega mul ju tegelikult kiiret ei ole selle asjaga küll...

Ligunemine Auras, kes tahab mõnuleda, see mingugi nädala sees ja hommikul... Väga mõnusalt rahvavaene!!

Õhtupoolik tööl, sest kohal käis inspektor maavalitsusest, et selgitada tausta lõputule kohtuvaidlusekesele, eks näis, esmaspäeval on istung!

Homme? Mis ma teen homme? Seda otsustan homme ja see on mõnus tunne!! Ärkan ja siis vaatan!

Ja ketsin nüüd oma helesinise unistusega uttu!!

lustlik meel... on kuskil alles!

...aga kus, seda ma täpselt ei tea! Oli väga raske nädalavahetus... Grupis kondasin mööda eriliselt vanu ja vastikuid luukeresid, aga pärast hakkas ikka oluliselt parem! Uhhhh, küll oleks kena see mälestuste varakamber oma võimu alla saada ja mäletada seda, mida tahad... Aga kas siis ei oleks oluliselt suurem risk korrata neidsamu vigu, mida tegelikult ju enam uuesti teha ei tahaks... No lõppkokkuvõttes saan öelda, et olen ju tegelikult kõikvõimas... Mida tahan, seda võin saada, kui ikka tõepoolest tahan!

Kõrvelid käisid külas... Neil on emme nii ilus ja ümmargune, juuli esimeses pooles peaks ära pudenema... Ja Jarko saab miski 16. juuli vist kaheseks, ka suht väikesed vahed... Loodetavasti on teine laps sama rahulik, aga isiklik kogemus ütleb, et teisena sünnivad eelkõige kratid ja krõllid, kes panevad ema end saamatuna tundma ning emad kipuvad aeg-ajalt mõtlema, et teine laps on mingi aktiivse hüperaktiivsuse geeniga sündinud... No kõigil ju nii ei lähe ja elavad lapsed ongi toredad!! Ka, teiste kõrval... No lapsed on ju üldse toredad...

Täna oli meie vanimal lapsukesel tahtmine issit kiita. Selle peale ütles ta: issi, eks ju sa oled nii tugev, et jaksad meie paksu emmet tõsta! NO mina olin kohe vakka... Siis vaatas ta mulle otsa ja ütles, et küll ta jõuab sinusugust paksukest sülle võtta küll... See teisena tulnud "paksuke" oli ikka oluliselt etem! Igatahes väga huvitav, ilmselt pean hakkama lapses varsti taktitunnet looma, kui see meesterahva puhul üldse peaks võimalik olema... Ja dieet vilksatas ka peast läbi!!

Mõtlesin täna, et tulen vähe hiljem tööle, aga jõudsin hoopiski 15 mintsa varem, sest Metsatölli tabasid süümepiinad ja kui ma olin lapsed aurutanud-pesnud-riietanud, otsustas tema, et viib nad ise aeda... Ja mul läks õnneks, sest 1 minut enne 8t astus mu kabinetiuksest sisse va meer ise... Esimest korda 7 kuu jooksul, mis ma ametis olen olnud on nii kõrgel ninal siia alla asja... Tõi mulle Annakese tuha... Ju ei tahtnud temaga enam kauem koos viibida, tulid nad ju koos Tallinnast ja veetsid nädalavahetusegi ühes!! Nüüd siis istun siin koos tuhastatud Annakesega, üsna huvitav seltskond...

Peaks järgmise nädala puhkust võtma, väga hea mõte!! Äkki teengi niimoodi, siis kaevan ja kastan ja rohin ja riisun... pesen aknaid, kraamin kappe... ja käin suplemas... või uisutamas või kinos... Lähen Kudzule külla või kutsun nad siia....

Nägin täna öösel unes, kuidas üks mu lapskestest tiiki kargas, väga varajasel kevadel võis see olla.... Ja ma hüppasin talle kohe järgi ja sain ta kätte... Ja ma ei tundnud mingit külma ega paanikat, teadsin täpselt, kust teda hoida, kuhupoole keerata... See oli vist Rassu... Mõtted toovad pigem paanika kaasa, et mis oleks võinud juhtuda... uhhh!

Autosaaga kisub ikka Getzi suunas, väike ja mugav ja mulle meeldib... Miskid C1 ja 107 olid ikka päris koleda näoga, seestpoolt kohe eriliselt eblakad ja nõmedad ja teenindus...

...oli Citroenis selline, et kui peale ringivaatamist julgesin siis ühe onku käest küsida, et kus C1 näha saaks, sain vastu, et need on popid autod ja osteti kõik ära ja kuu aja pärast võin minna uuesti uurima, et kas on tulnud vms... No olin natuke ehmunud ja mu peas hakkas ussitama, et C1 kindlasti mitte, kuna need pidada Peugeot 107ga identsed mudelid olema, siis vurasingi sinnapoole...

Keegi mulle tere ei öelnud ega autot tutvustanud... Üks klient tuli appi ja organiseeris pagasiruumi lahti... Lõpuks siis läksin ja nõudsin, et keegi mulle autot presenteeriks... Tuli üks vibalik, kes andis mu küsimustele vastuseks, et ega ei olegi c1l ja 107l midagi vahet, kui meeldib lõvikene ninal, siis tuleb ikka 107 valida... Ja auto peaks ikka punast värvi olema, sest see sobib niiii hästi tagatuledega.... ja armatuuril on kole spidomeeter keskel ja midagi muud nagu polekski sellepärast, et see auto on nii lihtsaks tehtud, et KÕIK aru saaksid!! No aitähhh! Blond ma ju välja ei näe, aga ilmselt on mu riietumisstiil valesignaale andev, igatahes beibemana ei ole ma end iial tundnud... No muidugi, kui ma käiksin riides nagu kunagi ammustel aegadel, siis ei oleks minuga vist üldse tegelema hakatud:-))

Aga Ketsi tutvustas mulle kena näitsik, oli lahke ja naeratav ja auto oli ikka auto moodi ka, 5 ukseline, et ei peaks ennast sõlme väänama ja no kena. Ma olin valmis, et sügisel saan endale "uue" kuuetonnise sõiduki, seega on Kets ikka oluline edasiminek ja mingit koledat junni ma endale ka osta ei lase!! Või mis iganes, aga automüüjate kohta tahaks kohe avalikult sõna võtta!! Kas väikest autot ei peagi korralikult müüma!! Kas nad siis ei tea, et tibidega on nii, et mees ostab neile ikka selle auto, mida tibi tahab ja kui temaga poes halvasti käituda, siis ta sinna enam tagasi ei lähe... uhhhh....

Metsatibi:--)))