Monday, January 30, 2012

Toila ja inspiratsioon...

vahepealne haigus lõi kõik plaanid ja kavatsused tolleks nädalaks paigast ja osa neist sai väikeste korrektuuridega hiljem ellu viidud. Üks sellisesid oli Toilas käik koos abikaasaga. Ütlen ausalt, et selline päris kahekesi, kui pole lapsi ega sõpru kaasas käimine, tekitas minus ka natuke judinaid - mis siis, kui me seal kalema keerame ja kogu aja joriseme ja nääkleme. Vastu ootuseid läks kõik kenasti ja see oli igavesti vahva olemine. Natuke muretsesin paari tööasja pärast, mis õhku jäid, aga küllap need ka kuidagi lähiajal klaaruvad. Toila oma termide ja wellnesskeskusega on väga-väga luks kohaks neile, kes sauna, sooja ja veemõnusid armastavad. Mulle ideaalne keskkond ja majast välja ma oma jalga ei tõstnud:)

Küll juhtus nii, et hakkasin saunas vedeledes mõtlema, mida ma oma elu jooksul veel tahan ära teha, mida kogeda, mida katsetada... Panen siia nüüd mõned asjad kirja, mis kohe ludinal hakkasid pähe tulema, saan ju aegajalt täiendamas käia:)

Järjekord on suvaline, ei ole tähtsuse järgi:)
1. lumelauasõit
2. kirjutamine
3. õpetamine
4. etnomustriga põlvikute kudumine
5. krooli ujumise õppimine
6. jooga
7. maratoni jooksmine (no piisab ka poolikust)
8. korraliku vaarikaistanduse rajamine
9. talisuplemine
10. beebi
11. kuulamisoskuse arendamine
12. fotografeerimine
13. lammaste ja kanade pidamine
14. ratsutamine
15. reisimine - Tai, Mehhiko, Argentiina, India, Fidji, Island jne.

Noh, esialgu piisab... Need ajsad tulevad ju nagunii mingil suvalisel hetkel - et voh, see on veel tegemata või mingi hingenurgake igatseb selle või tolle järele...
Hetkel on nii külm, et on vaja sõrmed varukasse tagasi tõmmata ja külma eest peitu pugeda... Eile Toilast naastes oli Kasteheinal 11 kraadi sooja ja õhtul sängigi pugedes tekkis tunne, et külmun lina külge kinni:)

Seda siiski ei juhtunud, sest ma ise olen veel piisavalt kuuuuum (mis siis, et ainult enda arvates)ja soe (isegi kui ainult peast)...

Thursday, January 26, 2012

Kallistamisest

vahel kohe tahaks. Saada sellise kallistuse, et kondid ragisevad ja varbad nagisevad ja tundub, et muutud osakeseks kallistajast... See on selline tunne, oled kõik ja mitte miski samaaegselt... Siis on hea... Nii hea... Kuidagi liiga harva juhtub seda... Sellest on kahju...
Häid asju peaks inimese elus ikka päris palju olema...

Kalli!

Monday, January 23, 2012

Sünnipäev

oli üle mitme aasta tõeliselt vahva päev. Mis siis, et 13 ja reede:) Jagus lilli, oli liblikaid, jagus kinke, jagus kaarte, oli naeru ja oli üllatusi... Oli külalisi ja häid mõtteid... Ise mõtlesin ka igasuguseid igatsevaid mõtteid sel päeval ja ööl...

Keegi pistis aga koos lillepundiga pihku ka viiruseussi ja esmaspäeva õhtuks jäin nii haigeks, et sure maha. Kõige hullem oli veel see, et mõlemad poisid jäid ka samal ajal haigeks. Tavaliselt põetan rõõmsalt kogu pere ära ja siis kukun ise kummuli, aga seekord läks kehvemini... Nii me lesisime kolmekesi igaüks ise nurgas ja halisesime tasakesi - palavikud üle 39 ja no absoluutselt kõik kohad valutasid. See oli see kõige hullem - käega üle pea tõmmates tekkis tunne, et skalp tuleb maha ja külili pöörates tundus, et skelet vajub sees klõbinal hunnikusse... No oli jube!! Ja kui siis kallis kaasa kolmandal päeval teatas, et ma olen juba küllalt vedelenud ja võiksin midagi tegema hakata (tema käis ju tööl ja ei saanud meie eest hoolitseda), siis ma sajatasin ja soovisin, et ta saaks ennast just täpselt sama halvasti tundma ja hullemini veel... Noh, hoiduge mu viha eest - mees on praegu kodus ja räägib, et tal on niiiii paha.... Väike õel naer ja parastus käivad nüüd siia otsa... Mitte, et ma muidu õel tüüp oleksin, aga mõnusat kättemaksu olen õppinud nautima juba küll...

Tervist ja jaksu!

PS! Lugesin haiguse ajal (sellel tagumisel ajal, kui juba silmad ridu seletasid) Merit Raju Leia oma tee nimelist raamatut... No päris vahva, seal oli ka haiguste kohta nii mõndagi kirjas. Ja siis mulle tuli meelde, et lubasin aasta alguses aja maha võtta... Kui ma seda kahe ndl jooksul ei teinud, siis võeti mind ennast rajalt maha... Tasub lubadustega ettevaatlik olla...

Friday, January 6, 2012

Soome-Soome-Soome...

Käisin eile koos töölastega Soomes. Elva motoklubi korraldas selle ürituse ja olin algul üsnagi käegalööv, sest need motoklubi noormehed on alati koledasti hõivatud. Tahe on suur, aga tegudeni jõudmine suht keeruline.

Kolmapäeva õhtul olin tänu supervisioonitöögrupi kokkusaamisele ja Respekti tänuüritusele juba Tallinnas ja ootasin/kartsin tuult ja tormi. Selle juures on hea, et Pilleke mind alati ootab ja igatseb:) Õhtul kamandas motomees mind läbi telefoni käskides hommikul kell 6 õue minna ja tormi hinnata, siis ta helistab ja uurib. Nii saigi, pistsin pea aknast välja ja vaatasin, et pime on, aga ehk pole hullu... Ja tema vastu, et neti järgi vist ka pole hullu ja saigi sõit teoks.

Klubikad olid sebinud laevapiletid ja Tallink andis meile süüa ja saime kaptenisillale uudistam aja kõik oli väga äge. Superstari meeskonda kiidaks kohe eriti. Käisime SeaLifes ja kaljukirikus ja mingi monumendi juures ka. Kõik sujus ja oli super. Ükski laps ära ei kadunud ja ükski tädi hulluks ei läinud. Koduteel keegi ei maganud... Üks põnev päev ühesõnaga... Ja kordaläinud... Lastega majast väljas koos olla on ikka eriliselt põnev ja näeb neid täitsa teisest küljest. nendega koos kuskil koridorinurgas istuda ja mööda laevakoridore tuigerdada on ju taas jagatud kogemus.

Hilisõhtul voodisse kerides olin ikka väsinud küll, aga kohe magama ei saanud jääda, sest tundus, et tuba loksub ja kukun voodist välja... Naljakas, täna ütlesid lapsed, et neil oli sama tunne. Küll see meri on ikka võimas - paneb ka sügaval sisemaal pea pööritama...

Täna käin ja ümisen hommikust saadik mingeid naljakaid laule... Kõigepealt Inese - Kõik mis Sa teed, teed kõik endale... Ja siis Ummamuudu Sisaliku tee - Kõik, mis sa naeratades kinkisid, võib kunagi otsa saada, aga naeratus jääääääb.... Hoolimata sellest, et kl 7 helistas töötaja ja teatas haiguslehest, kl 10 pidin olema kohtus, et üks nummi saaks Tapa kooli pääsme ja mõnigi asi sai kalendrist järgmisesse nädalasse tõstetud, sest nüüd ma lähen koju oma tupsununnude juurde! Kui kodus ka arktikast troopika saaks, oleks elu lill, aga jaanuari asi, sellega võib ilmselt ükskord ära harjuda, nii 30 aasta pärast näiteks...

Seni õitsen ise!
Kõik mis Sa teed....

Monday, January 2, 2012

Head uut aastat...

Mida see hea siis ikkagi tähendab? Kellele mida... Leidke see enda HEA... Selle tunnete ära ju ainult ISE... Ja siis hoidke seda, ainult leidmisest on vähe...

Kasteheina aastavahetus hakkas juba 30. detsembril peale... Väga vahvate külalistega hakkas... Jaanikaga on alati lõbus reisümbermaailmat mängida ja selle omaküpsetatud suhkruvaba leiva struktuuri ja maitset mäletame kõik veel kaua...

31. detsember tõi mitmed külalised tarest läbi hüppama ja ise sai ka paaris peres jututörts maha jäetud...
9. pulma-aastapäev oli meil ju ka, sain oma lille ikka kätte:)Juba pulmas meest narriti, et valis laulatumiseks sellise päeva, et meelest ära ei läheks...

Lastekodus lasime Arnika saadetud jurakad varakult ära, et titad ka näeksid.

Uus aasta saabus aga siis, kui me Viinamärdi mäe otsas olime ja ümberringi kõmisevat ilu vaatasime. See oli vahva - ilus, aga turvaline (ma natuke kardan seda tulevärki ikka ja on hea, kui raketid pigem eemal säravad. Uue aasta esimese asjana saime sauna ja hommikuks ikka koju magama.... Kuskil mujal ei ole nii hea ärgata kui oma voodis... Inventuuri, mida eelmisest aastats kaasa võtta ja mida sinna jätta veel teinud ei ole, ehk jõuab:)

Ilusat siis ja uute vahvate kohtumisteni sellel 2012. aastal... Kalli!