Vilusoofia...

Miks on meeste eluiga lühem, kui naistel?
Mehed ja naised elavad teatavasti koos (nii laiemas perspektiivis).
Naised kannatavad kogu selle aja kohutavalt: küll mehe kiusamise, truudusetuse, majanduslike murede, laste jm pärast...
Mehed elavad niisama lustielu ja külvavad, kus võimalik...

No jah, kes kannatab, see kaua elab:-)))

Puhkus Pärnus vol 2

Olles lapsed Tarviseparadiisis hullamisest enam-vähem elule kosutanud... Usaldasin nad Taevakingituse (loe ämma) hoolde. Ise vurasime Tölliga Pärnusse.

See oli nüüd see romantikatapmisega alanud reis... Ma nimelt kuskil jaanuaris saatsin kaasale lingi, et tahan minna Kaunimate aastate vennaskonna juubelikontserdile, mis just naistepäeva paiku teoks saab... Tema, et hea mõte! .. aga kas tahan Tartusse või Pärnusse... Mina siis, et kui hotelli saab, siis Pärnusse:-))

Paar päeva hiljem suhtlesin piletilevis töötava sõbraga ja palusin vaadata, palju kohti on... Tartus oli mingi 100 ja Pärnus miski alla selle... Helistasin siis kaasale, et kuule, ma siis ostan ära või osta ise, et kohti jääb väheks.... Ja ma ju TAHAN minna!! No siis lausa kuulsin hammastekirinat... Tal olid piletid ja hotellibronn juba rahakoti vahel ootamas:-)) Selline kena üllatus:)

Kõiksepealt bronnis ta paketi, mille pealkiri oli Stressivaba lõõg:-)) Ilmselt läks see edasi, aga kirjas oli just niimoodi... Hiljem vahetas selle Hingamine vabaks... Ja siis vahetas ta veel mitu korda aegu ja protseduure... Nii et kui me hilineda kartes helistasime, et äkki saab minu vanni natuke edasi lükata, ütles naishääl teisel pool, et ah jaa, see olete jällle teie!!!! Ja no teatas, et enam ei saa midagi muuta...

Kihutasime siis kohale, sööstsin 1 minut enne vanni algust Tervise uksest sisse ja teatasin, et mul vann ootab, kuhu pean minema... Tädi teatas, et nii kiiresti need asjad ei käi, vaja sisse logida ennast ja siis käia adminni juures jne... Ma teatasin, et käivad küll, mul on kolmandas majas üks vann... ja lisaks on mul mees, kes pargib auto ja logib mind ka sisse...

Tädi näitas koridori kätte, sest mul on ju ikkagi mees ka! Käskis järjest kõik kabinetid läbi vaadata, et kas kuskil on tühja vanni... Ma tegelt tühja ei tahtnud, tahtsin ikka veega vanni saada;), aga valisin ühe avatud ukse, sealt tuli tädi ja küsis dokumenti, andisn ID kaardi, ta vaatas mind kui poolearulist ja küsis, kas mul adminni luba ei olegi? Ma ütlesin, et ei jõudnud jah, pärast toon, kui vaja... Teatasin siis, mis ainet panna ja ronisin vanni... Tädi oli kohkunud, aga hakkama saime, isegi käteräti andis...

Lustakas algus... Sain vannist välja ja hakkaisn Tölli taga otsima. helistasime mitu korda, enne kui kohtusime, seda ka alles siis, kui ta oli maja kaardi saanud. See Tervis on ehitatud erinevates järkudes ja ühest kompleksi otsast teise on vähemalt kilomeeter.... Kuna see adminn, kelle käest pidi siis "dokumente" saama asus täpselt km kaugusel, siis olin rõõmus, et vanni sain, mind oleks võidud ka jooksutrenni saata:))

Nii, siis me pakkisime ja vaatasime ringi, käisime soolakambris, kus oli erakordselt tore tädi, soovitas riided seljast võtta ja end mugavalt tunda, mütse ega midagi ei andnud... Jansa, ei naera!

Saime süüa ka ja... siis läks Töll magama.... Mina tahtsin jõusaali või veekeskust või veel midagi toredat... Ta ei tulnud, küsisin, kas järgmisel päeval tuleb... Ta polnud kuigi kindel... Ma siis läksin ise ja lasin tal magada... Ma ju tean, et me puhkame erinevatel viisidel:)

Ma ei hakka rääkima, kui keeruline on laenutada Tervises üht hommikumantlit.... Uhh, pidin mitu km läbima, et see kätte saada.... Sain, saunad olid toredad, kuigi vesi mingi veidra haisuga... Kasutavad seal mingit merevett?

Nii, siis sain Tölli üles aetud, rändasime mööda maja, põgenesime soomlaste lustaka tantsupeo eest ja tuttu saimegi...

Järgmisel päeval nautisin laavakivimassaazi, mis oli erakordeslt hea... saunatasime ja pikendasime oma hotellis olemise aega paar tundi, et lihtsalt magada... Korraga löödi uks lahti ja koristaja küsis, kaua me kavatseme siin veel olla. No see mõjus virgutavalt...

Võtsin siis ja hakkasin asju pakkima... Piletid õhtuseks kontserdiks... ja olllalaaa... See ei alanudki kl 19.00 vaid hoopiski kl 21.00... eheeeeee..... Läkisme ikka hotellist ära, jalutasime mere ääres, käisime poes lastele süümepiinalunastusi ostmas... otsisime mõnda kohta, kus istuda... Lõpuks läksime kohakesse, kus ma polnudki varem käinud, Edelweiss... äkki oli selline nimi... Hubane puidulõhnaline majake... eelroaks võtsin siis tassi teed ja järelroaks sruudli ja latte... Oli mõnus küll... Lihtsalt istusime, rääkisime, arutlesime oma suhte, laste, maja ja elukorralduse üle... Sai puudutatud teemasid, mida koduseinte vahel ei tahagi näppida... Imetore!

Aeg veeres ja kontserdimaja juurde jõudes saime pea viimase ametliku parkimiskoha osaliseks... No aga ma olin ju tossus ja soojas jopes... Hmmm, Moor küll ei lähe Kaunimaid... sellises rüüs tervitama... Eks ma siis ronisin tagaistmele, koorisin ennast paljaks ja seadsin musta kleidi selga, sirutasin jalad esiistme kohale ja sain isegi sukad jalga veetud... Olin rõõmus, et sukkpükse ei valinud, neid on tülikam panna... Põsed meretuulest õhetamas polnud meiki vajagi, käega out of bed soeng pähe ja minekut... Teinekord jälgige hoolikamalt, mis teie kõrvalautos toimub;)

Etendus oli vaimustav ja tore ja suurepärane!! Kunagi, kui nad Vanemuises etendust andsid, ei saanud ma seal käia, sest meie perel olid rasked ajad: väike vend, üks palk, isa, kes alimente ei maksa jne. Arvasin, et see unistus läks igaveseks mööda... Näed, mitte päriselt, kõik on võimalik!

Tagasitee läks lustlikult, ajasime juttu ja ma sain umbes Helmes metsapeatuse ka, kuigi Töll tavaliselt laseb mul kannatada, kasvõi Tartust Tallinnani:-))

Koju ja kossama ja hommikul tööle, aga no küll oli hea!!!

Hingamine vabaks!!

Puhkus Pärnus, vol 1

No, mis kiirelt plaanitud, see häste tehtud. Asusime siis märtsikuu esimesel esmaspäeval Pärnu poole teele. Rass ootas kannatamatult, luges päevi ja ei lubanud kellelgi aevastada, sest Moor oli targu hoiatanud, et kui keegi haige on, jäävad plaanid katki...

Jansa tuli oma pudinatega, Kaisa sai muidugi üles aetud ja tee Pärnuni, Mustla kaudu ringiga, et "rõõm" autovaevastest lastest kauem kestaks ja elu lõpuni mällu sööbiks, olid nad üleval. Suuremad poisid küsisid pidevalt, mitmeni nad peavad lugema, et kohal oleks... Vastus 100 korda 60ni ei olnud neile meelepärane:). Kohale me saime, lisaks saime ka mõne jahmunud pilgu tänu meie koloratuursele seltskonnale.

Tuba asus Terviseparadiisi 7. korrusel, väga vahva, nagu tavalised toad, ainult uksega ühendatud. Etteruttavalt tuleb öelda, et seinad ukseaugust hoolimata läbi ei kostnud ja südaööl istusime Jansaga kumbki oma koikuveerel ja mõlgutasime mõtteid teise juurde ehale minna... Jäi seekord käimata... Ja veinipudelidki, mida varutud sama targalt tagasi sõidutatud, sest... et kogu meie energia läks lastele... Hommikusöök, mängutuba, soolakamber, jalutuskäik, veepark, bowling, kuhugi jäi lõunasöök, õhtusöök ja lõunauinak ka, siis veel jõusaal (kus ma kahe kena noorhärra saatel sain end tõelise vaatamisväärsusena tunda, no nagu Vabadussammas või nii... Noormehed olid muidugi Kaupo ja Rasmus:-)) Vot nii ja siis õhtul tuli endalgi Muumitrolli raamatu peale uni silma:-))

Lapsed olid tublid, supertublid! Ja emmed ka!

Sain oma laste kohta väga palju teada... Et Rass suudab väga hästi juba jagada nii asju kui aega jm. Et Kaarel on üks pisike esteet... Tal pidi olema basseini kõrval rätik... Käis siis iga mõne minuti tagant nägu kuivatamas. Õhul rääkis issile telefoni äärmise solvumisega: Issi, ma käisin basseinis, sa kujuta ette, ma sain seal TÄIESTI märjaks!!! Rass sai muhu pähe ja no see on seal siiamaani, ma loodan, et ta ennast lollikeseks ei koputanud, sest nii vägevat muhku olen harva näinud...

Taaskord nägin, kui hea on Jansaga rääkida... Ta on nõus kuulama ka teisi arvamusi ja võtma sealt vastu endale sobiva info... Ja on täitsa päri, et teine võib mõnest asjast teisiti arvata jne... Tagasiteel oli auto siis meie päralt, sest viimne kui laps kustus sujuvalt ja nohises mõnuga Kasteheinani... Väike-Kaisa... No see on alles veeloom. Ma pole sellist küll iial varem näinud: astub, ei viskub vette suvalises kohas, kaob vee alla ja tuleb jälle suure naeruga pinnale, ei läkastamist, pahameelt ega midagi, ainult manni-manni ja kohe mõnuga... No saaks Kaarel sellest osakese endale, oleks kaks päris normaalset last:-)) Kaisat kohe andis valvata, kõikaeg vee all, ise nii rahul ka sellega veel... Ja Kaisa on muideks 2 aastane;-))) Kui keegi ei tea:-))) (inside joke)

Nii, siis saabusime koju, kuna Kaarel oli juba päeval veidralt käituma hakanud, siis oli ta kõrgendatud tähelepanu all, mistõttu tuli juhuslikult välja, et tal kehatemperatuur 39,6 kraadi ja muidu ka paha olla... No nii... Minu pikalt planeeritud kaks puhkepäeva, mil lapsed aias ja Töll tööl pidid olema kulgesid siis nagu alati... lapsi ravutsedes... Õnneks oli, mida oodata, muidu oleksin vist kurvastanud....

Ja no Soolakambri mute oli ikka mingi paras mühkam... Pahatahtlik ja lapsevaenulik... Plaanisime tema kohta isegi halva sõna öelda, aga nii kiire on olnud, et jääb vist ütlemata, aga äkki ei jää ka;)