Kasteheina pererahval täitus 10 aastat esimesest kohtumisest ja samas ka 7 abieluaastat. Teadjamad mäletavad ka laulatuseaega, aga see tuli pisut hiljem...
Igatahes otsustasime minna Tartusse ja seal natuke tuulduda, ehk jalgagi keerutada...
Plaane polnud ja sebisime niisama erinevate kohvikute-pubide-baaride uksest sisse-välja. Siis ütles Töll nii: Lähme ja võtame Rasputinis eelroa, Gruusia saatkonnas põhiroa ja Italiaanos magustoidu...
Ma olin geniaalsusest rabatud ja kohe elevusega nõus. Kiitsin meest, et nii hea mõte ja läheme siis aga...
Istume Rasputinis maha, vaatame menüüsid, ma valin kerge eelroa, olen valmis tellima, kui... kaasa vuristab ettekandjale oma valiku ette: eel-, põhi- ja magusroog ja joogid jm.... Vaatasin täielikus segaduses talle otsa, et no mis see nüüd siis veel tähendab?! Nimetasin siis ka oma eelroa juurde magustoidu ja tädi sai ära minna (sest korralikud inimesed ju ei lahka omi asju võõraste kuuldes, onju!!!)
Ja siis see vana Töll ütles: Sa ometi ei arvanud, et me tõsimeeli mitmes kohas käime??? keegi ei tee kunagi niimoodi ja Sa oleksid pidanud aru saama, et ma seda tõsiselt ei mõelnud!!!!
Mina süüdi ka veel, et ma ei saa aru, mis mees MÕTLEB!!
Peaaegu oleks madinaks läinud, aga siis ma otsustasin hoopiski naerda selle üle, võtsin kingad jalast ja hakkasin salvrätikuuliga klaasi suunas pilduma... Kui 10 a tagasi väljas käisime, siis lõpetasime söömise alati nii, et klaas oli laua keskel ja me püüdsime kuuli sinna sisse saada, kes sai, oli võitja ja väärt suurt kallistust... Nüüd aga vaatas Töll mind eriti kurja pilguga ja ei visanud palli klaasi....
Mida olen ma teinud selle toreda mehega, kellega koos oli nii vahva ja lõbus?
No comments:
Post a Comment