Killud...

Ma pean rääkima tunnetest... Iseenda tunnetest...

Mu tädi kaotas oma vanima poja. 20 aastase Maiko.

Maiko oli esimene beebi, keda ma nägin, hoidsin, uhkelt ringi kärutasin. Maiko oli rõõmus ja reibas, vähemalt tegi ta sellist nägu. Ta oli absoluutse muusikalise kuulmisega ja võis mängida mistaes pilli.... Koolis tal väga hästi ei läinud... Ma arvan, et ta kandis maski ja oluliselt lihtsam on mitte uurida, mis toimub maski taga. Ma mõtlen ilmselt alati Maikole, kui Kosmikuid ja Metsatölli kuulan, just sellel konterdil kohtusid meie maskid viimati (kolleeg tõi mulle kuhja nende muusikat vast kaks päeva enne Maiko surma... Irooniline, ma ei ole veel plaati kuulanud)

Maiko võttis endalt ise elu. Elu, mis oleks võinud olla suurepärane ja helge... Aga ju siis ei olnud... Mul on kahju... Kahju sõbrast ja inimesest... Mul on kahju, neist, kes jäid maha... Ma toetan,. helistan ja ajan asju... Ja ma tean, et mul on mask ees...

Ma olen nii õnnetu ja katki, et sellised asjad juhtuvad. Ma tahan hoida lapsi valu eest, selle suure ja murdva valu eest...

Peitsin oma tundeid nii väga, et jäin haigeks.. Alguses tuli tagasi see puuteallergia... Kui miski puutus mu nahka, siis jäi järele nõgeslööve, oli siis vihmapiisk, pisar või juuksekarv... Nüüd enam ei ole hullu... Siis jäi haigeks kurk... Ärkasin hommikul ja kõri oleks justkui öö jooksul kinni õmmeldud... Palavik, üleüldine nõrkus... Nüüd ei ole enam väga hullu...

Ma pelgan pimedat, esimest korda keerasin kodus olles maja ukse lukku... Ma tahaksin, et keegi oleks pidevalt mu lähedal... Kõige parem, kui kogu pere oleks koos minuga... Lihtsalt oleks...

Ma mõtlen endast ja oma elust, valikutest ja vajadustest. Ma otsin need killud endast üle, mis hetkel tunduvad puudu olevat ja ma elan edasi koos mälestustega - ilusate mälestustega... Kuid ei unusta... ei unusta iial.

Teiste valu on kohutav... Mida tunnevad vanemad, mida tunnevad vanavanemad, vennad ja lähedased sõbrad... Mul on nii kahju...

Mul on ka valus, väga, valus Maiko ja maailma pärast, mis laseb sellistel asjadel juhtuda...

Need on mu tunded... Ma lasen neil tulla ja olla ja muutuda. Aitäh, teile, kes olete mu maski liigutanud...