Tuesday, November 27, 2007

100

just niipalju postitusi sai siis täis. Juubel ju suisa:-))
Ja olgu siis ilus juubel:)

Kui ma vahepeal Tölli aju pakkisin ja sõrmuse sõrmest võtsin, siis panin selle nüüd tagasi, tegin tema lemmiktoitu ja pidasin küünlavalgel jutluse sellest, kuidas kallimat kaasat kohelda võiks:-)) Väike vein ja valgehallitusjuust ka... Ma olen shokolaadi juustu vastu vahetanud... Mingid veidrad maitse-eelistused, milleks nagu mingit põhjust ei ole...

Selleks korraks (mitteniiväga)lõbus kaklus-mäng lõppenud ja saime hommikul enne laste ärkamist elutoas rumbatki tantsitud:-))) hmmm, tasus leplikuks Mooriks muutuda, aitähh toetajatele!

Karlutt, kes teadis, et vanaema on ära ja tundis, et vanemad kisklevad hankis endale kohe ka köhapoisi külge... Inteniivne raviesmaspäev möödus teetades, aurutades, piibutades, jalavannitades, islaminti lutsides, soojendavat salvi määrides ja pikka lõunaund magades... Täna lükkasin lapse õndsalt aiauksest sisse ja, VW, ta ei ole kindlasti haigem, kui kõik ülejäänud rühmas olijad, vaat, et tervemgi...

Ah jaa, lein on meil ka majas... Selline kurioosum, et hetkel, mil ma heaks Mooriks hakkasin, lõpetas tegutsemise meie veekeedukann... Ta teenis meid ustavalt 9 ilusat aastat ja muuhulgas oli esimene kingitus, mille Töll mulle tegi... Minu tolleaegses pesas ei olnud nimelt sooja vett, sooja ka muidugi, aga see on teine teema... Küll sooviks, et Sind, kallis kannuke, saaks veel elustada, aga vist on aeg astuda edasi... Tänud igatahes, et meid nii kaua abistasid:-)))

3 comments:

Kudzu said...

Õnne-õnne, mis muud! Mina pean pöialt, et Teil omavahel ikka kõik ok oleks, ja üleüldse pole see aasta paarisuhetele hea, aga õnneks on aastalõpp kohe ukse ees!!!! Uuel aastal saab kõik olema hoopis parem, usu mind!

Jaanika said...

Hea kuulda, et päike teil jälle paistab!
Ma tahaks, et minu blogi ka näitab mu postituste arvu:(

Sehkendaja said...

Täiesti juhuslikult juhtusin siia lehele ja need väiksed poisid oma jutuga hakkasid nii meeldima. See peatükk aga meenutas, et ise mõtlesin 31. detsembril täpselt samamoodi, lausa sõrmuse mõtlesin sõrmest võtta ja aastat vahetasime sõnadega "Head lahutust!" Aga see müristas nagu asjad paika ja jälle on kõik kenasti.