Täna kohtusin vanapaariga... Huvitava memme ja taadiga, kes vaevu kuuleb ja väga vähe näeb...
62 aastat on nad koos eluteed tallanud ametlikult abielus olles... enne seda oli kurameerimise aeg ja aasta pealesunnitud prooviabielu, sest kui pulmapäev juba kindel, suri ühe isa ja tuli aastake leinaaega ületada, enne kui pulmapidu teha...
Kuidas vaatas hallipäine mees oma kaasat, millise soojusega... Kuidas rääkis memm oma mehe kuldsetest kätest ja tublidest töödest varasematel aegadel... Käsikäes kõnnivad nad tänagi, rohkem küll selleks, et tugevam astuda oleks, mitte niiväga romantikast põledes...
60 aastat elasid nad ühes korteris ja 50 aastat töötasid samades asutustes... Näinud erinevaid võime ja vaime...
Ma tahan ka!
Tahan seda soojust ja igavest armastust... Tahan anda ja saada... Tahan 50 aasta pärast istuda Tölliga taretrepil ja kuulata sirtse siristamas, kui aeg kõrvakuulmist niikauaks annab...
Kas ainult minu tahtmistest siinkohal piisab? Kas see on üldse miski, mida tahta tasub?? Kas meil Tölliga on seda üldse võimalik saavutada??!
Vastust teab vaid tuul...
5 comments:
Oli kord mul üks selline tore vanapapi, kes rääkis silmade särades oma abikaasast, kusjuures mammi oli täisdementne. Aga see armastus ja soojus oma arunatukese kaotanud naise vastu vanahärra sõnades oli nii suur, et mul tuleb siiani pisar kurku.
Ma tean, et minul ei saa kunagi niisugust vanaduspõlve olema, aga Sinul, Moorike, võiks ju olla. Sa oled mulle nagu oma tütar, Sinule ma tahaksin küll maailma parimat saatust (dementsus otse loomulikult sinna hulka ei kuulu). Ja tegelikult olete teie Tölluga ühed vähestest, kellel see ka õnnestuda võiks.
Aitäh! Et dementsus ei pea ilmtingimata kohal olema, et abikaasa silmad särama lööksid...;)
Just!!!!
kaaren: yritan kogu oma vastiqst asjaliqst iseloomust hoolimata lykata eluk2ru selles suunas, et ka seniilina oma elu viimaseid suppe luristades olex koer laua all, vanamees laua k6rval & lapselaps lauapeal asjatamas. kannatust & heade asjaolude kokqlangemist meile k6igile! te pole ilmselt v2lja 8elda julenud, aga kas pole 1 suur heade meeste 6gija mitte s6da olnud, q viina mitte lugeda. Pikka rahu & karget vett meile k6igile.
Mina olen ka sageli mõelnud, et õnneks ei ole ammu ühtki sõda olnud. Minu mõtteis on sõda nagu mustvalge film (ilmselt inspireeritud vanadest fotodest ja Schindleri nimekirjast).
Post a Comment