Eile...

olin ma jälle üksinda kodus... Poisid vanaema juures, sest neile ei meeldinud teises lasteaias... Ja kuna nad oleksid pidanud seal nagunii vaid kaks nädalat olema, siis jätsime peale kolme päeva asja pooleli ja nad saavad vanaema-Liivi juures suvitada. Tädi-Eda pidi hakkama vahepeal vanaemale puhkust andma ja siis saab see 4-5 nädalat hakkama küll.

Aga ega ma tegelikult seekord tares püsinud. panin aga nõude- ja muidu pesumasina huugama ja vurasin suurde linna. Vaatasime Hillega Indiana Jonesi ja kristallpealuud. Pean tunnistama, et pole varem ühtegi IJ filmi näinud ja noh... oli nagu oli, kuidagi seebiks kiskus kätte... Siis pean oma häbiks tunistama, et ma pole ka James Bondi filmidest ühtegi näinud, aga need pidada paremad olema, mõned vähemalt - ehk teen kunagi selle mehega lähemat tutvust.

Siis kook ja kohvikene Wildes, jalutuskäik Toomemäel, kui päike loojus ja vihma sadas... Siis südaöölähedane surnuaialkäik ja parklas jutlemine.... Ja vurasingi koju. Tegin masinad tühjaks ja tuttu. Kella ei pannud, mõtlesin, et magan, kaua tahan, mis siis, kui hiljaks jään... Ärkasin 6.45 tavalise 6.30 asemel:-))) Niisiis, kui keegi vajab äratusteenust, siis võin sellele spetsialiseeruda:))

Kuu paistis öösel, Karl Madis laulis ja mina üürgasin kaasa... Mõnus sõit oli...

Enda peale olen ka mõelnud - milline viriplärin ma vahel ikka olen... Miks hädaldada, et jälle pean mina nõusid masinast võtma, kui võiks olla rõõmus, et mul ON masin, millest võtta... Miks vinguda, et bensiin on kallis, kui peaks olema õnnelik, et mul ON auto, mida tankida... ja nii edasi, saate aru, mida ma mõtlen?

Hommikul uksest välja astudes ja vihmajärgset varasuvehommikut nuuskides tundsin end nagu.... no ma ei tea... eestlane ütleks HÄSTI, itaallane ilmselt, et suurepäraselt, pulbitsevalt, taevalikult.... :-)))

Pere juurdekasv...

Tuntud-teatud on Moor just sellepärast, et tema plaanid on pikaajalised ja ta kipub neid ka ellu viima. Lühiajaliste kavatsustega on samuti enamasti nii, et mis pähe võetud, see teoks saab... Ka pereplaneerimisega on lood samad. Iga uus pereliige on hästi kavandatud ja kenasti ajastatud. Suur õnn, kui antakse selleks võimalus.

Nüüd aga! Kõik kasvab üle pea ja ei allu kontrollile. Imestusega võib vaadata, kuidas asjad toimuvad ja vähe sellest, et Moor ei ole neid ise valinud - ta ei saa aru, kas need talle ka niiväga meeldivad. Leplikkus on omadus, mida tasub arendada.

Kõiksepealt hakkas Rass kolm nädalat tagasi heina koguma. Tassis selle aita ja oli ise väga rõõmus. Moori küsimustele tuli vastuseks, et ta saab varsti endale jänese!

Eelmisel laupäeval luges siis seesama laps, kes on rikas kui troll, oma varanduse üle ja arvas, et Egiptusesse veel ei saa. Töll lohutas, et laps ei peagi oma raha Egiptireisiks koguma, selle kraabib issi ise kokku. Peale uurimist, kas iss ikka kogu pere jaksab Punase mere äärde lennutada laskus lapse näole õnnis naeratus: ma saan siis endale jänese osta.

Läksimegi kohalikule laadale, Moor palvetamas jänesepõua poolt, aga nehh... Seal see küülikukaubitseja siis oligi.

Läks laps ligi, küsis hinda.

Tädi: väiksed 100 krooni ja suured 500.

Võttis troll siis tengelpunga välja ja maksis oma jänesepoja kinni.

Vot nii! Kasteheinal elab nüüd küülik, kelle nimi on Robert-Lauri Heinanakits Janku!

Peagi peaks ta endale suure puuri ka saama:)) Arg nagu jänes, aga muidu ikka väga armas. Moor ka juba heldis ja käib põnevusega elukat uudistamas.

Aga ega sellega veel lood lõppenud ole! Paar kuud tagasi teatas Töll, et tema hakkab trottariks või rottariks või mingi veider nimi oli. Motomeheks noh... Moor võttis teadmiseks, et edaspidi peab ise pere toitma ja sinna see jäigi. Nüüd aga on Töll lasnud oma igivana Java (vist) korda teha ja uhkusest lõhkemas kärutab ringi. Ja no naene palus tal elukindlustussummat suurendada, sest kõik mootorratturid, keda ta tundnud, on nüüdseks teises ilmas... Töll vaid naeris Moori mure üle ja ütles, et kaasa ei peaks enam pesu kandma, sest mototibid ei tegevat seda... No jah, kui Moor nahkpüksid saab, siis vaatab, kuidas selle pesuga jääb, aga Rass jäädvustas ka ésivanemate esimese sõidu:)

Mis veel...

Aaa, kuu aega tagasi sai Rass kohutavalt kurjaks ja viskas kõik oma mündirahad põrandprakku. Seda oli ikka päris suur summa. Mooril süda suisa tilkus verd.

Nädal tagasi aga võis näha, kuidas noormees oma pisikese õngega, millel magnet küljes, kogu raha põranda alt välja "püüdis". Nokitses oma pooltunni ära ja ehk sai õppetunni ka:)

Hmmm siis veel selline asi on üles saanud: http://www.elvalastekodu.ee/ Moor isegi ei pidanud poisile ütlema, et helesinine ta meelisvärv on, kõik sai niigi just nii nagu peab:)))

Ah jaa. Kaarel: palun, kas keegi võiks mulle natuke sularaha anda.

Moor annab talle kahekroonise.

Kaarel: ma palusin SULAraha, mitte paberraha...

Üksinda kodus...

Ehhh... Rahu maapeal.
Töll sõitis täna Saaremaale... koos lastega. Mina jäin koju... Ma ei ole vist aastaid üksinda kodus olnud, nii et kohe mitte kedagi ei ole... Teagi, mis teha... Ilmselt käin metsas, söön sodi ja õmblen kõhutantsukostüümi... Seda ju poistega koos nagunii teha ei saa:)

Segadus kohe:))

Päikest ja rahu...

Miks?

Ma ei sobi Sulle sellisena nagu olen?
Miks tahad Sina olla nagu see keegi, kes on keskmine, tavaline, harjumuspärane?
Miks ei ole Sa rõõmus minu rõõmude üle?
Miks ei mõista, et suudan end jagada ja olla igal pool 100%?
Miks ma ei suuda Sind mõista?
Miks ma ei saa Sind aidata?
Miks kaks head ja toredat on koos nii õnnetud?
Kes ütleb, kas eraldi oleksime veel õnnetumad või võiksime rahu saada?

Vastust teab vaid tuul:-))

Lapsesuu

Kaarel: kumma auto peale ma lähen?
Emme: emme.
Kaarel: Ma küsisin, kumma auto peale ma lähen?
Emme: Emme!!
Kaarel: Ma ei kuulnud hästi, kas, Sa, kordaksid palun!
Emme: Minu!!!!
Kaarel: Ära ütle nii kõvasti, ma kuulen küll!


TÜ Rock hakkab selleaastast viimast mängu lõpetama ja ühe teatud viigikorvi peale kargab emme karjudes ja keksides püsti.
Kaarel: Miks Sa küll sellist häält teed? Ja niimoodi tantsid?

Rassu ärkab ja tuleb trepist alla, väga vaevaliselt (sest kurk on juba teist päeva haige).
Emme: Kuidas kurk on?
Rassu: sama mis eile, (sügav ohe). Liigub vaevaliselt allapoole...
Emme: No siis pead küll vanaema juurde minema, kui Sa just liiga haige ei ole...
Rassu: silmade särades, tuulekiirusel on all ja poole minutiga riides: Ei, ei, juba läheb paremaks!!

Ja selline üritus saab meil ka teoks:))

Suur südametervise perepäev
saab teoks
24. 05.2008 kell 11-14
Elvas Tartu mnt staadionil
Toimuvad:
Südamearsti loeng kl 11.30 (Ilmar Särg)
Toitumisalane nõustamine (Ene Täht)
Kepikõnd koos juhendajaga kl 12.30 (Aino Randver)
Vibulaskmise tutvustamine (Tartumaa Tervisespordikeskus)
Võimlemine naistele kl 13.00 (VK Airi)
Vererõhu, keha rasvaprotsendi ja veresuhkru määramine!
Lastele batuut ja erinevad võistlusmängud.

Osalejatele hulgaliselt vahvaid loosiauhindu: aura keskuse pääsmed, sammumõõtjad jm.
Tulge terve perega ja nautige liikumisest tulevat jõudu!
Võimalusel eelregistreerimine: hoolekoda@hot.ee

Korraldavad: MTÜ Hoolekoda ja Elva Spordiliit
Toetavad Elva Linnavalitsus ja Tartu Maavalitsus

Olen mõrd!

Sest ma ju tahan, et meie maja töötajad teeksid tööd... Loen Äripäeva kirjastuse poolt välja antud raamatut "Tahte tekitajad" ja saan aru, et väljapoolt on raske motivatsiooni tekitada, saab ainult toetada ja suunata, aga alge peab olemas olema... Ma loodan, et konkreetsel juhtumil on midagi siiski olemas ja ma leian selle kiiresti üles, väga kiiresti....

Rühmasin eile aiamaal... Ja tuli paar lahedat mõtet (seoses sellega, et eelmisel aastal ei käinud ma peenarde vahel peaaegu kordagi):
1. niidame maasikapeenrad muruga ühtlaseks!!
2. paneme kasvuhoone põlema!!

Aga tegelikult oli jube vahva!!

Aga veel ei ole ma alla andnud ja kui nii kuu aega iga päev 2 tundi, siis saabki sellest dzunglist asja:))

Kaarel musitas mind lasteaias ühel hommikul enne lahkumist. Ütleb siis:
Emme, ma olen üks musimees!
Mina, et oled küll jah, üks tore musimees...
Kaarel: Täpselt nagu D'Artagnan, tema on ka suur musimees!!

Jah, kõiges on süüdi kultuur:)