olin ma jälle üksinda kodus... Poisid vanaema juures, sest neile ei meeldinud teises lasteaias... Ja kuna nad oleksid pidanud seal nagunii vaid kaks nädalat olema, siis jätsime peale kolme päeva asja pooleli ja nad saavad vanaema-Liivi juures suvitada. Tädi-Eda pidi hakkama vahepeal vanaemale puhkust andma ja siis saab see 4-5 nädalat hakkama küll.
Aga ega ma tegelikult seekord tares püsinud. panin aga nõude- ja muidu pesumasina huugama ja vurasin suurde linna. Vaatasime Hillega Indiana Jonesi ja kristallpealuud. Pean tunnistama, et pole varem ühtegi IJ filmi näinud ja noh... oli nagu oli, kuidagi seebiks kiskus kätte... Siis pean oma häbiks tunistama, et ma pole ka James Bondi filmidest ühtegi näinud, aga need pidada paremad olema, mõned vähemalt - ehk teen kunagi selle mehega lähemat tutvust.
Siis kook ja kohvikene Wildes, jalutuskäik Toomemäel, kui päike loojus ja vihma sadas... Siis südaöölähedane surnuaialkäik ja parklas jutlemine.... Ja vurasingi koju. Tegin masinad tühjaks ja tuttu. Kella ei pannud, mõtlesin, et magan, kaua tahan, mis siis, kui hiljaks jään... Ärkasin 6.45 tavalise 6.30 asemel:-))) Niisiis, kui keegi vajab äratusteenust, siis võin sellele spetsialiseeruda:))
Kuu paistis öösel, Karl Madis laulis ja mina üürgasin kaasa... Mõnus sõit oli...
Enda peale olen ka mõelnud - milline viriplärin ma vahel ikka olen... Miks hädaldada, et jälle pean mina nõusid masinast võtma, kui võiks olla rõõmus, et mul ON masin, millest võtta... Miks vinguda, et bensiin on kallis, kui peaks olema õnnelik, et mul ON auto, mida tankida... ja nii edasi, saate aru, mida ma mõtlen?
Hommikul uksest välja astudes ja vihmajärgset varasuvehommikut nuuskides tundsin end nagu.... no ma ei tea... eestlane ütleks HÄSTI, itaallane ilmselt, et suurepäraselt, pulbitsevalt, taevalikult.... :-)))
1 comment:
See on väga õige lähenemine - enamik inimesi hindab oma õnne millegipärast ainult siis, kui juba hilja on. Hoia seda tunnet oma südames, küll siis kõik asjad korda saavad.
Päikest!
Post a Comment