Wednesday, August 13, 2014

Kriis...

Ei, mitte minul... Mehel... Ja seekord olen otsustanud mitte poolele teele vastu minna, mitte paluda andeks asjade eest, mida ma teinud ei ole ega tunda endas süüd, et olen selline nagu olen... Ja las ta siis saab iseendas selgusele ja tuleb siis, mis tuleb... Temal on tema elu ja minul minu oma, kui saame jätkata koos ja see on meie ühine soov ja tahtmine, mis võiks olla parem, kui ei, siis saab ka hakkama...

Sest... mina tunnen ennast pingelisest mikrokliimast kodus nii rahuliku, õndsa, hea, sooja ja ilusana... Mis siis, et talje kaob ja varsti on raske olla nii kõhuli, selili kui püsti:) Ikkagi olen ma õnnelik ja rahulik ja toimekas ja hea, nii hea... No ja ikka ilus ka, seda ei saa mitte kordamata jätta...

Kallipaid kõigile ja tundke end sama võrratult:)

5 comments:

Anonymous said...

Kallis Moorike! Aitäh, et Sa minu kiunu eile kuualasid. Aga ma pole kunagi nii hädine, et Sind ei saaks toetada. Nii et kui Sul on vaja kellegagi rääkida või tulla meie segase perekonna rüppe, kus minu piigad ootavad pikisilmi Sinu pisipojaga mängimise võimalust (oi nad olid vihased,et me ei saanud teile külla tuldud), siis Sa oled ALATI teretulnud.

Metsamoor said...

Jah, ma tean, et olen alati oodatud, ükskõik, kus maailma otsas Sa oled ja see aitabki mul olla veel õnnelikum - mul on maailma parimad sõbrad:)
PS! Sa ei kiununud üldsegi!!!

Anonymous said...

Nüüd vist oleks vaja sauna, kepikõndi, saiakesi ja Sensat? Eraldi või korraga?
G

Anonymous said...

Minuga ON kõik hästi, aga aitäh, kallikesed! Sauna ei saa, seal on kriis ees:))K

Jaanika said...

Võrratute naiste terviseks!