Viimati kui kirja kribasin, siis oli kuidagi päikest nagu hinges rohkem... Nüüd olen vana ja väsinud... Eelmine nädal oli puhas põrgu... Üks laps köhis... Kõriturse oli lähedal... Ja siis sain äkki nägijaks ja taipasin, et mu lapsukesekene on kummeliauru suhtes ülitundlik ja just see tal seda turset põhjustabki.... Vedas, et poissi teise ilma ei saatnud kõigi oma armastavate ravivahenditega...
Vanavanaema oli siis põnni hoidmas ja said päriski kenasti hakkama... Ja Vants oli tubli, eks me kõik pingutasime, sest laps oli vaja hoida ja mina tahtsin ikka tööl/koolitustel käia... Saime hakkama, kuigi jamasid ikka jagus ka, tagantjärgi on need poole (või veidi rohkem) oma võlust kaotanud ja ei ole enam märkimistki väärt... Võib-olla ehk siiski Kadrisandis käimine, okseviirus ja Rasmuse kõhaepideemia... Kel asjadest aimu, võib ette kujutada, et mõne päeva kohta sai norm täis...
Täna igatahes oleme kõik kodunt väljapool aktiivsed ja peagi ongi mul aeg tõtata lasteaia poole põnnipäästmisoperatsioonile...
Tööd on üsna palju, kui muid jamasid ei oleks, siis poleks hullu, aga kuna hommikuti on majapidamises täielik kaos ja hullumaja, siis paneb see kogu päevale paraja pitseri... Tahaks näha hommikul naeratavaid nägusid ja kallistada mõnuga oma pojajurakaid... Tahaks saada abikaasalt rõõmsa põsemusi mitte teate, et pean minema ise oma autot soojendama, sest tal pole aega... Ja siis tahaks, et lapsed aknalt lehvitavad, kui ma nad naerusuistena lasteaeda olen jätnud... Ja tahaks nautida vaikust ja rahu, mis mu kodu ümbritseb... Ja jõuluasju tahaks ka tasapisi ajada, aga noh... Tahtmine on taevariik ja ma nüüd lähen ja püüan mõned neist tahtmistest ka reaalsuseks teha;)
No comments:
Post a Comment