ja ma olen sellest ikka täitsa väsinud kohe.
Nagu öeldud, esmaspäeva tegin tööd ja päris korralikult kohe.
Teisipäeval hambaarst ja siis Eda, Aik ja omad poisid ning kimasime Pärnusse Terviseparadiisi. Mees pidi koju jääma, temal vaja tööd teha. Saigi vast paremini teha, kui meid viuksumas ja tähelepanu nõudmas ei olnud. Vedelesime tundide kaupa vees, nii 6-7 h päevas. Kosest allalaskmised, saunatamised, metsikud hüpped, bowling, söök ja õige vähe jalutamist mahtus nendesse pea kolme päeva.
Kõigi kolme poisi lemmikatraktsioon oli väga kõrge platvorm, millelt vette karata. Läks Kaarel siis Eda juurde ja küsis, kas ta võib sealt päkki hüpata? Eda ei lubanud. Poiss pani pea viltu ja ütles- ehh, Kai ka ei lubanud?! Aga ikka oli vaja üritamas käia! Nagu ma lubaks 8 aastasel 4 meetri kõrguselt tagurpidi saltoga alla karata...
Neljapäeval siis koju tagasi, reedel lastega Tartus ja kodus... Täna ootamas venitustrenn Tammekal, õhtul Raula sünnipäev ja siis ongi veel vaid homne päev, mis ilmselt möödub koristamise tähe all. Kust saaks küll hea haldja, kes korra nädalas majapidamise üle käib? Või kuidas saada meespere ka natukenegi koristama? Njahhh...
Aga ma hakkasin tegema seda, mille kohta Agur viimati küsis, kas ma seda ka teen? Siis pidin häbelikult tunnistama, et ei tee. Nüüd siis natuke teen:))
Järgmise nädala kolmapäev-neljapäev mööduvad Rakveres ja Vinnis ühenduse asju ajades, esmaspäeval on volikogu ja reedel kohtumine käsitööettevõttega, kes LKsse panustada soovib. Igav ei paista hakkavat...
No ja teate, märts on käes. Rändlindudel hakkavad siis tiivad sügelema. Küll tahaks lennata... Aga vist ikka ei saa, kui just väike surts Britanniasse, Riitaigatsus on suur...
No ja kevad ka tuleb. Energiatase on mul kasvanud meetrikese kõrgemaks ja see aitab läbi närida nii siseminni auditist, majaehitusest kui personaliküsimustest tööl...
Olge ikka paid...
No comments:
Post a Comment