....Kasteheinal voolavad veed ja pritsib pori. Justkui imeväel on tekkinud majaserva lumikellukesed ja tulbininad... Imeline...
Küll aga pole nii tore see, et kevadtuul on pisipoja maha murdnud. Emmel-issil mõlemal pingeline tööaeg ja lapse põetamine jääb unarusse. Hommikul istus ta peale 14 h und (selle lapse 8 aasta unerekord) jalad sinepivannis, aurumasina mask ees ja teetass näpus nagu üks terviseprotseduuride piinakambri vaevatud ohver... Aga ju saame hakkama nii tööde kui tervisega...
Parim ravum laste abistamisel on emme kaisus tudumine ja viimased ööd olen seda rohtu lahkelt jaganud. See on väiksest saadik nii olnud, et kratsin lapse hästi enda lähedale ja panen oma naha vastu last ja kõik mured saavad lahenduse... Tekivad küll uued, näiteks väsinud ja vaevatud ema, aga see on lapse haiguse kõrval õige väike mure...
Homme siis Rakverre - kõigepealt organisatsioonikultuuri koolitus ja neljapäeval ühenduse üldkoosolek Vinni perekodus. Esimest korda pean seda päriselt juhtima, olen pidanud ette valmistama ja korraldama ja no ütleme nii, et see on olnud oodatust tohutult rohkem aega ja energiat võttev...
AGA, eks saame teada, kuidas see välja tuli:)
Hoidke end nohu eest ja nuusutage rõõmuga kevadlõhnu...
No comments:
Post a Comment