Niisiis läksin laupäeval juba teist korda südapäevaks Tamme staadionile Vireo venitustrenni. See on hea, see sikutab kõik lülid ja lihased oma õigetesse paikadesse ja seekord olin juba ettevaatlikum, sest eelmisel nädalal olin pärast kolm päeva haige... Väga vahva. Õhtul külad ja reisümbermaailma, ilma milleta Jansa pole nõus meie pool käimagi:-))))
Pühapäeval helistas aga armas ämm ja kutsus suusatama. Nii oligi põhjust suusad tolmukorra alt välja kratsida ja äi viis meid Palule, kust Elvasse pidime sõitma.
See on mingi 16 ja peale km. Esimest korda suusatasin sel talvel... No teate, raske ikka oli... AGA ära ei surnud ja oleks nõus seda uuesti tegema, kui jälle normaalselt kõndida saan, ja käsi õlgadest kõrgemale tõsta suudan...
Olen uhke küll enda üle ja eks ämmale tänulik ka, et ta mu majast välja kutsus.
Mõned uued asjad selgusid ka - peale suustamist tuleb nälg, ma oleks võinud elevandi ära süüa, kui mõni oleks vastu jalutanud:) ja teiseks see, et joostes liigun pisut kiiremini kui suusatades, ma ei tea, kuidas see võimalik on, ilmselt tänu erilisele suusatehnikale, mis meetri edasi ja pool tagasi viib:))) Keegi võiks äkki neid suuski ka määrida, sellest oleks ehk abi?
Aga ämm on mul vinge, oleks ma ka 30 aasta pärast sellise minekuga, no siis võiks kohe rahumeeli vananemist oodata:)))
Ilusat ja lumerõõmsat nädalat!
2 comments:
nii tubli selle suusa ja venituse asjaga. Kahju, et me ise ei jõudnud teie pidule osalema, aga küll me teid ka kutsume ühe Kaarli sünnale õige pea ja siis võime teostada mõnegi lauamängu:)
Jah!
Post a Comment